-
Hingedepäev on päev, mil mälestatakse lahkunud lähedasi. Seda tähistatakse vahetult pärast kõigi pühakute päeva. Traditsiooniliselt süüdatakse küünlad kalmistutel või kodus, meenutatakse lahkunuid vaikuses ja palvetatakse nende hingede rahu eest. Paljud käivad sel päeval haudadel, korrastavad neid ja viivad sinna lilli või küünlaid. Hingedepäev on vaikne ja mõtlik mälestuspäev, mitte pidupäev.
-
Isadepäev on päev, mil austatakse ja tänatakse isasid, vanaisasid ja kõiki isarolli kandvaid mehi. Eestis tähistatakse seda novembri teisel pühapäeval. Sel päeval tehakse isadele kingitusi või kaarte, korraldatakse perega ühiseid tegevusi, süüakse pidulikku lõunat ja väljendatakse tänu ning armastust. Koolides ja lasteaedades valmistavad lapsed sageli isadepäeva kaarte või väikseid üllatusi. See on perepäev, mis rõhutab isa rolli ja tähtsust peres ning ühiskonnas.
-
ähistatakse püha Martini päeva, mis on seotud vanade rahvakommete ja talve alguse ning andmise ja jagamise ajaga. Eestis on selle päeva tuntuim komme mardipäeva mardisandid, lapsed ja noored käivad maskeerituna majast majja, laulavad ja soovivad pererahvale õnne ja viljaõit. Selle eest antakse neile kommi, õunu või muid ande.
-
see on pühendatud püha Katariinale keda peeti naiste ja karjakasvatuse kaitsjaks. Eestis on kadripäev tuntud eelkõige kadrisantide käimisepoolest, sel päeval riietuvad lapsed ja noored valgetesse rõivastesse et sümboliseerida valgust ja headust.
-
tööaasta lõppu ning jõuluaja algust. Päev on saanud nime apostel Tooma järgi, kuid eesti rahvakalendris on see olnud pigem ettevalmistuspäev jõuludeks.
Traditsiooniliselt tehti toomapäeval viimased suuremad tööd, -
Jõulud on 25. detsembril (Eestis tähistatakse neid tavaliselt juba alates 24. detsembrist, jõuluõhtust). See on Jesuse sündimise püha ja üks aasta tähtsamaid ning südamelähedasemaid pühadeaegu.
Jõule tähistatakse perekeskselt ja rahulikult , kaunistatakse kodu ja jõulukuusk, süüdatakse küünlad, süüakse pidulikku jõulutoitu (nt verivorstid, hapukapsas, piparkoogid) ning vahetatakse kingitusi. -
Vanaaastaõhtu on 31. detsembril, aasta viimane päev. Seda tähistatakse vana aasta ärasaatmise ja uue aasta vastuvõtmise peona.
Inimesed on sel õhtul tavaliselt perekonna või sõpradega koos, süüakse pidulikku õhtusööki, kuulatakse muusikat, vaadatakse televiisorist aastavahetuse saateid ja tehakse uusaastalubadusi.
Keskööl minnakse sageli õue ilutulestikku vaatama, juuakse vahuveini ja soovitakse üksteisele head uut aastat. -
Sellega lõpeb jõuluaeg. Päev on saanud nime kolme targa ehk kolme kuninga järgi, kes evangeeliumi järgi tulid vastsündinud Jeesuslast kummardama ja talle ande tooma. Eesti rahvakalendris on kolmekuningapäev olnud pühade lõpetamise ja argipäeva alguse sümbol. Sel päeval korjatakse jõulukuusk ja ehted ära