Animatsiooni ajalugu

By Tibu OSKAR
  • 15,000 BCE

    Koopajoonised

    Liikumise tunnet on püütud edasi anda juba väga varajasel ajal, 15000 – 13000 ekr jäädvustati koopamaalingutel loomi kaheksa jalaga, mis olid joonistatud liikumise erinevates poosides.
    Selliseid pilte näeb Lascaux koobastes Prantsusmaal.
  • 2000 BCE

    koomiks

    2000 e.k.r. kui Egiptuses maaliti seinale kahte maadlejat järjest erinevates poosides ning nii mitmele reale.

  • phenakitstoscope

    1831 konstrueerisid Dr. Joseph Antoine Plateau ja Dr. Simon Ritter masina, millele anti nimeks «phenakitstoscope». See masin tekitas illusiooni
    liikumisest, lastes vaatajal vaadata pöörlevat, väikeste akendega ketast, mille taga oli veel teine ketas, millel olid pildid. Kui kettaid sobiva kiirusega pöörlema pandi ja aknad piltidega sünkroonselt olid, tekkiski animatsioon

  • Tänapäevane koomiks

    Tänapäevasest koomiksist saame rääkida alates 1865. aastast, kui Saksamaal ilmus «Max
    ja Moritz». 1874 anti Suurbritannias välja esimene koomiksiraamat. Ameerikas anti esimesena 1896. aastal välja «The Yellow Kid» (Richard Felton).

  • Multifilm

    1909 Winsor McCay tootis multifilmi «Gertie the Trained Dinosaur», mis koosnes 10300 joonistusest.

  • Esimene sünkroniseeritud häälega joonisfilm

    Esimene sünkroniseeritud häälega joonisfilm: Walt Disney «Steamboat Willie».

  • Loodi analoog-arvutigraafika .

    1957 loodi analoog-arvutigraafika (17 Bodine motors, 8 Selsyns, 9 different gear units and
    5 ball integrators) (John Whitney).

  • Animatsiooniskriptide keel

    1972 lõi Ed Catmull (University of Utah) animatsiooniskriptide (animation scripting language) keele. Oma keelt kasutades loob ta sujuva animeeritud käe. Fred Parke loob esimese arvutianimeeritud näo.

  • esimene animafilm Oscari kandidaadina

    1991 aastal esitati esimese animafilmina Oscari kandidaadiks «Beauty and the beast», milles oli edukalt ühendatud traditsiooniline 2D kihiline animatsioon (cel animation) ja 3D arvutianimatsioon. Ballisaali stseenis oli kasutusel 158 iseseisvat valguallikat.

  • Esimene täispikk täielikult arvutianimatsioonina loodud multifilmi

    1995 toimus Disney stuudiote ja Pixar’i koostööst valminud esimese täispika (77 minutit) täielikult arvutianimatsioonina loodud multifilmi «Toy Story» esilinastus. Animatsioonis oli kasutusel üle 400 erineva 3D mudeli. Filmi lõplikuks renderdamiseks kulus üle 800000 arvutitunni