Eelärkamisaeg ja ärkamisaeg

By Ruigu
  • Period: to

    Eelärkamisaeg

  • "Die Letten" ilmumine

    Eelärkamisaja avalöögks oli Garlieb Merkeli Läänemere provintside ajalugu radikaalselt ümber hindava pärisorjusevastase teose "Die Letten" ilmumine. Merkel ei pidanud saksa vallutust mitte õnnistuseks vaid õnnetuseks ja nõudis ülekohtu heastamist.

  • "Eestimaa ja eestlased"

    Johann Petri "Eestimaa ja eestlased" propageeris samu ideid nagu "Die Letten"

  • Tartu Maa Rahwa Näddali-Leht

    Tartus ilmus kolmveerand aastat selline leht. Seda andsid välja Põlva kirikuõpetaja Gustav Oldekop ja Kanepi kirikuõpetaja Johann Philipp von Roth.

  • Otto Wilhelm Masingu teod (1763-1823)

    1. aastal ilmunud raamatus „Ehstnische Originalblätter für Deutsche“ ehk „Algupäraseid eesti tekste sakslastele“ kirjutab ta, et eesti tähestikus on vajalik märki, mis vastaks vene tähele ы, ja avaldas Õ tähe. 1820ndate aastate esimesel poolel (1821-23) avaldas ta Marahwa Näddala-Lehte, mis oli eesti ajakirjanduse algusperioodil kõige silmapaistvam väljaanne.

  • Nikolai I troonileastumine, elu paranemine

    Pärast Nikolai I troonileastumist paranes haridustase ning lugemus ja levis eestikeelne ilmalik kirjavara.
    Eestlastele anti luba taastaada vennasteogudused. 19.saj keskpaigaks oli Eestis 150 vennastekoguduse palvemaja 50000 liikmega. Inimesed keerasid selja vanadele pattudele ja hakkasid usku uurima.
    Kogudused lõid uut kirjavara ja muusikat, kuid kahjuks loobuti kirevatest rahvariietest ja muudest vanadest kommetest.
    Kõik see arendas talupoegades ühistegevuse oskusi ja harjumusi.

  • Õpetatud Eesti Selts

    ÕES-i avalik eesmärk oli "edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast."
    Algperioodi tähtsündmuseks oli arutelu "Kalevipoja" üle. ÕES-i liikmed olid Faehlmanni ideest vaimustuses ja talle tehti ülesandeks tööd eepose kallal jätkata.

  • Friedrich Robert Faehlmann ja tema teod

    Friedrich Robert Faehlmann ja tema teod
    1. aastal asutus avalikku ellu esimene grupp eesti haritlasi, Õpetatud Eesti Selts, mille juht oli Ao mõsiniku poeg F.R.Faehlmann. 1842-50 oli ta Tartu Ülikooli eesti keele lektor, peatööna oli ta arst. Ta oli harjunud väga erinevate inimestega suhtlema ja täna sellele suutis ta enda ümber eesti soost haritlasi ja uuendusmeelseid baltisakslaseid koondada. Faehlmann kritiseeris teravalt Balti provintside olukorda ja sakslaste kultuuritoomisteooriat.
    2. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts.
  • Period: to

    Ärkamisaeg

  • Kreenholmi manufaktuur

    1. saj esimesel poolel said tööstused Eestis suurema alguse, tänu sellele said ka eestlased väljaspool mõisa tööd. Suurim tööstus oli Kreenholmi manufaktuur Narvas, kus töödeldi puuvilla. Suurte tööstustega linnades, nagu Tallinn ja Pärnu, hakkas kasvama eestlaste osakaal, kes kuulusid enamasti linna vaesemate kihtide hulka. Sellegipoolest oli ka eestlasi, kes suutsid end üles töödata.

  • Kalevipoeg

    Kalevipoeg
    Pärast Faehlmanni surma 1850. aastal võttis F.R. Kreutzwald selle kirjutamise üle.
    Kahjuks pakkus "Kalevipoeg" algul vaid rahvuslikule haritlaskonnale tugevat muljet ja see jäi esialgu rahvale tundmatuks.
    2 aastaga müüdi Soomes Kuipios trükitud rahvaväljaande 1000-st eksemplarist vaid ligi 300.
    Siiski sai "Kalevipoeg" osaks eestlaste rahvuslikust taassünnist.

  • Esimene üldlaulupidu

    I üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini (vkj 18.–20. juunil) 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Tähtis osa rahvuslikust ärkamisest.