-
Avalöök
Gabrlieb Merkeli läänemere provintside ajalugu radikaalselt ümber hindav pärisorjusevastane teos "Die Letten" ja Johhann Petri 1802. aastal ilmus "Eestimaa ja eestlased" .Olid samad ideed. -
Maa rahwa Näddalileht
Ilmus kolmveerand aastad. Andsid välja Põlva kirikuõpedaja Gustav Oldekop ja Kanepi kirikuõpetaja Johann Philipp von Roth -
Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846)
Esimesi Rahvus püüete kantjaid.Tema thtel loodi Pärnu raadi poolt 1814 Eesti koolmeistrite kool.Aastatel 1813-1832 andis välja esimest eestiainelist teaduslikku sariväljaannet. -
Otto Wilhelm Masing (1763-1832)
Kirjutas eesti keelseid tegste. Pidas Eestlaste arengule otsustavaks ühte kirja keelt. 1820.aasta esimesel poolel andis välja Marahwa Näddala lehte. -
Perno Postimees
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). Tema eesmärk oli asutada tõsine eesti leht. Pärast ebaõnnestunuid katseid ilmus 5.juunil 1857. aastal Perno postimehe esimene number. -
Asutati tantsu ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia
-
Esimene üldlaulupidu
esimene üldlaulupidu toimus 1869.aastal. Saksa laulupidude eeskujul tekkis Jannsenil idee. Luba korraldamiseks andi viimasel hetkel. -
Aleksandrikooli komitee ja Eesti kirjameeste seltsi asutamine
Aleksandrikooli peakomitee loodi 1872.aastal. See loodi Aleksandrikooli jaoks raha kogumisseks. Selle juhiks valiti Jakob Hurt. Ülesanne oli teavitata eesti rahvast.
Eesti kirjameeste selts loodi 25.veebruaril 1872.aastal. Seltsi presidendiks valiti Hurt ja aupresidendiks validi Kreutzwald. Peamine ülesanne oli eesti keele ja rahvaluuleteaduse edendamine, rahvale vajalike raamatute koostamine ja trükkimine. Viisid eesti üle uuele kirja keelele.