Eesti iseseisvumine

By helgamaari
  • Period: to

    I maailmasõja algus kuni Vabadussõja algus

  • Autonoomiaseaduse projekt

    Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks.

  • Ülelinnaline streik Tallinnas

    Teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutused jõudsid Eestisse, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Vabastati vange ning vanglad süüdati põlemal.

  • Demonstratsioon Petrogradis

  • Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

    Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks rahvuskubermanguks. Kubermangukomissaareks sai Jaan Poska.

  • Sõja- Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse+punakaartlased patrullisid tänavaid

    Eestimaa saatis Sõja-Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased patrullisid tänavaid

  • Ajutise Valitsuse kukutamine

    Kui Petrogradis saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, siis anti tallinlastele teada, et "(riigi)pööre on täitsa korda läinud."

  • Valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

    Enamlane Viktor Kingissepp võttis võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt

  • Maanõukogu 15. novembri otsus

    Rahvasaadikud kogunesid Toompea lossis, et võtta kiiresti ja üksmeelselt vastu Maanõukogu otsus. Riiklike sidemete katkemine Venemaaga ja Maanõukogu muutmine kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Eesti riikluse õiguslik teke.

  • Eesti Asutava Kogu valimised katkestati

    Kujunes välja ühepartei diktatuur. Enamlased piirasid poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid koosolekuid jne. Need valimised katkestati kui selgus, et enamlased ei saavuta Asutavas kogus enam absoluutset enamust.

  • Lääne- Euroopasse saadeti delegatsioon

    Taheti Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada ning esimeseks sammuks võeti delegatsiooni saatmine Euroopasse, et luua diplomaatilisi sidemeid.

  • Algas Saksa pealetung

    Enamlaste punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.

  • Päästekomitee loomine

    Päästekomitee moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3 liiget: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik

  • Iseseisvusmanifesti heakskiit

    Vanematekogu kiitis heaks iseseisvusmanifesti, mille põhiautoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Päts ja Vilms tahtsid seda Haapsallu ette lugema minna, kuid sakslased jõudsid enne ning plaan jäi katki. Siis tehti manifestist koopiad ning saadeti linnadesse, et need esimesel võimalusel ette lugeda

  • Manifesti ettelugemine Pärnus

    Kell kaheksa õhtul luges Hugo Kuusner iseseisvusmanifesti rahvale ette Endla teatri juures.

  • Enamlased tahavad põgeneda Petrogradi

    Enamlased asusid ööl Vene sõjaväelaevadele vastu, et põgeneda Petrogradi. Tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel

  • Manifesti ettelugemine Viljandis

  • Moodustatakse Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus

    Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosens demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks Jüri Vilms

  • Eesti iseseisvuse katkemine

    Oli pidulik päev ning Tallinna Reaalkoolin trepil luges Päts ette iseseisvusmanifesti ning kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused ning Eesti iseseisvus katkes.

  • Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa rahuleping

    Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Kuigi rahulepingu põhjal kuulusid Eesti alad Venemaale, siis tegelikult polnud neil siia asjal. Kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte.

  • Balti riigi väljakuulutamine

    Eestlastele loodi loodavas riigis kultuurautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust ning kuulutati välja hertsogiriik. (Reaalselt ei jõudnud Balti riik kunagi toimima hakata)

  • Uus valitsus kirjutas alla Compiegne'i vaherahule

    Saksamaal puhkes revolutsioon ning keiser kukutati ja loodi sotsialistlik valitsus. Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu Saksa okupatsioonile Eestis.

  • Ajutise Valitsuse legaalne koosolek

    Loodi Eesti Kaitseliit. Tegu oli Eesti Vabariigi esimese relvastatud kaitsestruktuuriga, mida vedasid Johan Pitka ja kindral Ernst Põdder. Seda oli vaja saksa sõdurite maha surumiseks, kuna Eestisse olid jõudnud Saksa revolutsiooniideed.

  • Eesti- Saksa kokkulepe

    Võim läks lõplikult üle eestlastele Riia kokkuleppe alusel. Hakkas toimima Eesti riiklus.

  • Vabadussõja algus

    Punaarmee ründas Narvat, 29. nov marssis Punaarmee Narva sisse
  • Period: to

    Vabadussõda ja selle lõpp

  • Ägedad heitlused Narva all

    Punaarmee üritas vallutada Narvat, kuid eesltaste kaitseliin jäi püsima. Verest tühjaks jooksnud venelased lõpetasid pealetungi.

  • Paju lahing

    Rahvavägi vabastas üliolulise raudteesõlme Valga. Eesti puhastati võõrvägedest.

  • Rahvaväe vastupealetung

    Punaarmee pealetung pandi seisma ning enamlastele anti õppetund. Rahvaväe põhijõuks olid soomusrongid.

  • Rahvavägi marssis ilma lahinguteta Võnnu linna

    Ajalehed kutsusid üles sakslasi hävitama ning paljud sakslased põgenesid Lätimaale ning seetõttu said rahvuslased. Vallutamispäev on tänapäevani meie võidupüha.

  • Vaherahu Atandi esindajatega

    Sakslaste kaitseliin suruti Riia all läbi ning Eesti sõjalaevad võtsid Väina jões linna kahurite alla.

  • Vabadussõja lõpp

    Tartus kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920

  • Venemaa tunnustab Eesti Vabariiki

    Keskenduti majandusküsimustele. Rahulepingus määrati kindlaks riigipiir ning Venemaa tunnustas Eesti riiki.