Eesti iseseisvumine

I maailmasõja algus

Aug 1, 1914

Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, Eesti ala jäi Vene impeeriumi koosseisu

Veebruarirevolutsioon Petrogradis

Feb 27, 1917

Tsaar kukutati, võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte

Revolutsioon Eestis

Mar 2, 1917

Tallinnas streik, vanglatest vabastati vangid

Autonoomia demonstratsioon Petrogradis

Mar 26, 1917

Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, mille kinnitamine venis niivõrd, et eestlased otsustasid valitsusele survet avaldada.

Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta

Mar 30, 1917

Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaavaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus.

Muudatused Eestis

Period: Mar 30, 1917 to Oct 24, 1917

Vene ametnikud vahetati välja eestlaste vastu ning ametlikuks asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Toimusid Maapäeva valimised, millest sai esimene eestlaste parlamentaarne esindusorgan. Täidesaatva võimu sai Maavalitsus, mida juhtis alguses Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Samaaegselt hakati looma Eesti rahvusväeosi, mille eesmärk oli parandada eestlaste olukorda armees ja tugevdada kaitset Saksamaa võimaliku rünnaku vastu.

Võnnu lahing

Jun 23, 1917

Eesti väed saavutasid suure võidu Võnnu all. Sakslased olid sunnitud taanduma ning Rahvaväe üksused marssisid lahinguteta Võnnu linna.

Oktoobripööre

Oct 24, 1917

Bolševikud haarasid võimu, Ajutine Valitsus kukutati. Võimu haaramiseks moodustati Sõjarevolutsioonikomitee - punakaartlaste salgad.

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Oct 27, 1917

Enamlane Viktor Kingissepp võttis võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Järgnevalt asendati demokraatlikud valitsused enamlaste kontrolli all seisvate töörahva saadikute nõukogudega. Kujunes välja ühe partei diktatuur ning kogu maa ja pangad riigistati.

Enamlikud reformid

Period: Oct 27, 1917 to Feb 23, 1918

Omavalitsused asendati nõukogudega, miilitsa asemel tuli Punakaart, kodanikuvabadusi piirati, maa natsionaliseeriti, mõistest loodi sotsialistlikud suurmajandid, suuromand natsionaliseeriti ja massiliselt arreteeriti baltisakslasi.

Maanõukogu kogunemine

Nov 15, 1917

Maanõukogu ei tunnustanud bolševike võimu
Otsustati, et kõik võim Eestis kuulub kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni Maanõukogule
Jaan Tõnisson tegi ettepaneku iseseisvuse väljakuulutamiseks, kuid see ei leidnud veel toetust.

Maanõukogu laiali saatmine

Nov 19, 1917

Laiali saatmise viisid läbi Eesti bolševike liidrid Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Maanõukogu Vanematekogu jätkas tegevust põranda all. Algas bolševike terroriperiood, algasid arreteerimised ja mahalaskmised

Eesti delegatsioon välisriikides

Jan 1, 1918

jaanuari alguses:
Jaan Tõnissoni ja Jaan Poska juhitud Eesti välisdelegatsioon külastas Soomet, Rootsit, Taanit, Inglismaad ja Prantsusmaad
Taotleti Eesti iseseisvuse tunnustamist lääneriikide poolt
Suurbritannia andis Eestile de facto tunnustuse 3. mail 1918

Poliitilise olukorra muutumine 1918.a alguses

Period: Jan 1, 1918 to Feb 18, 1918

Eesti Asutava Kogu valimised katkestati.
Baltisakslased kuulutati lindpriiks, arreteeriti ja küüditati. Bresti rahurääkimised katkestati ja algas sakslaste pealetung.

Tartu vabastamine

Jan 14, 1918

Soomusrongid koos Kuperjanovi partisanidega vabastasid Tartu linna enamlaste okupatsioonist.

Maanõukogu Päästekomitee moodustamine

Feb 18, 1918

Moodustati kolmeliikmeline Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik)
Päästekomitee ülesandeks oli võimu kehtestamine Eestis pärast bolševike taandumist ja enne sakslaste saabumist.

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine

Feb 24, 1918

Päästekomitee avaldas Tallinnas manifesti "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"
Kuulutati välja iseseisev ja demokraatlik Eesti Vabariik
Moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Konstantin Pätsiga
Määrati kohalikke võimuorganeid üle Eesti, kes võtsid võimu enda kätte.

Saksa vägede sissemarss Tallinna

Feb 25, 1918

Järgmisel päeval pärast iseseisvuse väljakuulutamist marssisid Saksa väed Tallinnasse
Sakslased ei tunnustanud Eesti Ajutist Valitsust
Algas Saksa okupatsioon Eestis, mis kestis novembrini 1918.
Saksa okupatsioonivõimude poliitika:
- Ei tunnustanud Eesti iseseisvust
- rahvusväeosad saadeti laiali
- Poliitiline tegevus keelustati ja poliitikud vangistati
- Kohapeal võim baltisakslastel
- Asjaajamiskeel saksa keel

Landeswehr'i sõja algus

Jun 20, 1918

Algas Landeswehr'i sõja teine etapp - Võnnu lahing. Sakslaste pealetung sai alguse, mis viis ägeda vastasseisuni.

Loodearmee pealetung Petrogradile

Oct 18, 1918

Algas Loodearmee pealetung Petrogradile, millesse oli Antandi nõudel kaasatud ka Eesti väed. Petrogradi vallutamise plaan nurjus ja algasid ägedad kaitselahingud.

I maailmasõja lõpp

Nov 11, 1918

Compiegne'i vaherahuga kapituleerus Saksamaa
Saksa revolutsioon kukutas keisri, Saksamaast sai vabariik
Saksa väed hakkasid Eestist lahkuma, tekkis võimuvaakum

Eesti Ajutise Valitsuse tegevuse taastamine

Nov 11, 1918

Eesti Ajutise Valitsuse tegevuse taastamine

Ajutise Valitsuse täiendatud koosseis

Nov 19, 1918

Konstantin Päts moodustas laiapõhjalise Ajutise Valitsuse, kuhu kuulusid kõikide olulisemate erakondade esindajad.
Alustati riigiasutuste töölerakendamist ja eesti rahvusväeosade formeerimist.

Vabadussõja algus

Nov 28, 1918

Punaarmee ületas Narva jõe ja alustas pealetungi Eestile
Narva langes 29. novembril, Eesti väeosad olid alles formeerimise järgus
Samal päeval kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun

Narva langemine

Nov 29, 1918

Punaarmee üksused marssisid Narva linna sisse. Sellega algas Punaarmee kiire edasitung Eesti territooriumil.

Ajutise Valitsuse üleskutse

Dec 1, 1918

Valitsus kutsus eestlasi üles astuma vabatahtlikuna sõjaväkke, et kaitsta riiki enamlaste pealetungi eest. Alustati vabatahtlike üksuste loomist (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid jt).

Tartu langemine

Dec 14, 1918

Punaarmee hõivas Tartu linna. Eesti vägede taandumine jätkus, kuna neil polnud piisavalt jõudu vastupanuks enamlaste pealetungile.

Rahvaväe vastupealetung

Jan 7, 1919

Algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhjuseks olid soomusrongid. Hoogaste löökidega alustati Eesti territooriumi vabastamist.

Narva vabastamine

Jan 19, 1919

Utria dessantoperatsiooni tulemusena tõrjuti enamlased Narvast. Sellega alustati edukalt Kirde-Eesti vabastamist.

Eesti territooriumi vabastamine

Feb 24, 1919

Eesti väed olid selleks kuupäevaks vabastanud kogu Eesti territooriumi Punaarmee okupatsiooni alt.

Narva kaitselahingud

Dec 5, 1919

Punaarmee tegi massiivse pealetungi Narva vallutamiseks, kasutades 200 suurtükki ja tuhandeid sõdureid. Eesti väed pidasid vastu ja kaitsesid linna edukalt.

Vaherahu sõlmimine

Dec 31, 1919

Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kirjutati alla vaherahulepingule, mis pidi lõpetama sõjategevuse kahe riigi vahel.

Vaherahu jõustumine

Jan 3, 1920

Vaherahu hakkas kehtima kell 10:30. Sellega lõppes otsene sõjategevus, mis oli nõudnud üle 5000 inimelu.

Tartu rahuleping

Feb 2, 1920

Tartu rahukonverentsil allkirjastati rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust ja ütles igaveseks lahti suverääniõigustest.. Sellega lõppes ametlikult Eesti Vabadussõda.