-
Gallia põhjaosas elas germaania rahvas frangid. Nad tungisid üle Reini jõe ja rajasid seal asundused.
-
Umbes 642 aastat kestis frangi riik. Ludwig Vaga (814–840) ajal hakkas Frangi riik lagunema ja aastal 843 see jagunes 3 riigiks.
-
Noor pealik , kes oli ainult 16- aastane .Frankide valitseja kes vallutas terve Gaalia.
-
- aastallasi Chlodovech end koos oma sõjameestega ristida.
-
Kui Chlodovech 511. aastal suri , pärandas ta poegadele Lääne Euroopa kõige võimsama riigi. Tema järeltulijad kutsusid end Merovingideks.
-
Paleeülem kes katkestas araablaste sissetungi Galliasse.
-
Frankia hõlmas tänapäeva Põhja-Prantsusmaa, Lõuna-Belgia, Lääne-Saksamaa ja Lääne-Šveitsi alasid.
See oli Frankide hõimude kodu, seega nimigi “Frankia” tähendab “Frankide maa”. -
8.–9. sajandil valitses Kaarl Suur Aacheni kaudu Frankide riiki. Ta valis selle oma pealinnaks, sest see asus strateegiliselt olulises kohas, lähedal teistele Euroopa aladele.
-
Kõrvaldas troonilt viimase Merovigide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale.
-
- aastal peatutas Karl Martell moslemitest araablaste sissetungi Gallias Poitiers’ lahingus, tõstes end kristluse kaitsja ja õhtumaade võimsaimaks meheks. Tema poeg Pippin Lühike astus 751. aastal otsustava sammu, kõrvaldades viimase Merovingide kuninga ja asutades Karolingide dünastia.
-
Merovingide kuningad olid ajapikku kaotanud tõelise võimu, samal ajal kui paleeülemad kontrollisid riiki.
Pippin Lühike, Karl Martelli poeg ja võimas paleeülem, otsustas võimu täielikult enda kätte võtta.
751. aastal kõrvaldati viimane Merovingide kuningas, Childerik III, troonilt. -
Ta oli sõjaliselt üliedukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (Bretagne). -
Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Rooma keisriks.
-
Aastal 795 korraldas Karl Suur, Frangi riigi keiser, mitmeid sõjaretki Slavi hõimude ja teiste Kesk-Euroopa rahvaste vastu. Need retked olid osa tema laiemast strateegiast: laiendada Franki riigi mõjupiirkonda, tugevdada kristluse levikut ja kindlustada piire.
-
Karl Suur toetas hariduse ja kiriku edendamist, rajades Akwini kloostri.
Klooster sai hariduskeskuseks ja kultuuri levitajaks, kus õpetati nii religiooni kui ka ladina kirjandust ja teadust.
See oli osa Karl Suure haridus- ja kirikureformist, mis aitas tugevdada keskset võimu ja kultuurilist ühtsust Franki riigis. -
Karl Suur viibis läbi riigi administratsiooni ja halduse reformi, et paremini hallata suuri alasid.Ta jagas riigi piirkondadeks ja määras kohalikud ametnikud, kes pidid tagama seaduste järgimise ja maksude kogumise.Reform aitas tugevdada keskset võimu ja riigi stabiilsust, eriti kaugemates piirialades.
-
Ludwig Vaga (814–840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.