I maailmasõda ja Eesti kahe maailmasõja vahel

By ardikald

  • Franz Ferdinandi atentaat

    Franz Ferdinant oli Austria-Ungari troonipärija.
    See oli I maailmasõja ajendiks

  • Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja

  • Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

    Venemaa kuulutas Serbia toetuseks välja üldmobilisatsiooni. Saksamaa esitas Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus.

  • Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale ja alustab sõjategevust

    Prantsusmaa soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa toetuseks 2. augustil välja üldmobilisatsiooni, misjärel kuulutas Saksamaa Prantsusmaale 3. augustil sõja

  • Suurbritannia kuulutab Saksamaale sõja

    Suurbritannia oli 1839. aasta Londoni lepinguga andnud Belgia neutraliteedile sõjalise garantii, kuid Saksamaa Prantsusmaad rünnates läks läbi neutraalsust deklareerinud Belgia ja Luksemburgi. Mistõttu kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja.

  • Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja

  • Tannenbergi lahing

    Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel Ida-Preisimaal. Saksamaa võitis lahingu suuresti tänu kasutades oma vägede palju suuremat mobiilsust.

  • Marne'i lahing

    Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Prantsusmaa pealinn Pariis. Prantsusmaa kaotas selles lahingus umbes 85 000 meest, Suurbritannia 1701 meest ja Saksamaa umbes 67 700 meest.
  • Period: to

    Dardanellide operatsioon

    Atandi operatsioon Osaminriigi vastu lõppes edutult

  • Ypres'i lahing

    Saksamaa kasutab kloori sisaldavat mürkgaasi

  • Itaalia kuulutab Austria-Ungarile sõja

    Sellel aastal liitus Itaalia Atandiga
  • Period: to

    Verduni lahing

    Lahing toimus läänerindel.
    Lahingus hukkus rohkem kui 1,2 miljonit inimest.

  • Brussilovi läbimurre

    Esimese maailmasõja suurimaks kriisiks Austria-Ungaris ja Antanti suurimaks võiduks, aga see kõik oli saavutatav ainult tohutute inimelude kaotusega
  • Period: to

    Somme'i lahing

    Atandi poolt kasutati esimest korda tanki. Lahingus hukkus või jäi kadunuks 1,2 miljonit inimest.

  • Veerbruari revolutsion

    Venemaal tõid endaga kaasa keisrivõimu kukutamise ning Venemaa Nõukogude Vabariigi loomise.

  • Meeleavaldus Petrogradis

    U 40 000 osalejaga eestlaste jõuline meeleavaldus autonoomia kehtsetamiseks, kus oli ka kasutusel sini-must-valge lipp.
  • Period: to

    Venemaa kodusõda

    Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.

  • Eesti sai Venemaalt suhtelise autonoomia

    Venemaa ajutine valitsus andis Eestile suhtelise autonoomia ehk Eesti sai tegemistes enamjaolt iseseisvaks, kuid kuulus ikka Venemaa koosseisu. Selle alusel liideti Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnad piirkonnad. Ühtlasi loodi kubermangu komissari Jaan Poska juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

  • Esimestkorda tuli kokku Eesti Ajutine Maanõukogu

    Selle etteotsa sai Konstantin Päts. Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest.

  • Tallinnas Omakaitse asutamiskoosolek

    Omakaitse ülesandeks sai korra hoidmine linnades koostöös kohaliku miilitsa ja politseiga ning sõjaväelaste järjest sageneva marodöörluse ning muude avalike korrarikkumiste ohjeldamine.

  • Saksa okupatsiooni algus Eestis

    Sügisel 1917 vallutasid Saksamaa väed suurejoonelise meredessandiga Lääne-Eesti saared.

  • Oktoobrirevolutsioon

    Venemaal tulid võimule bolševikud
  • Period: to

    Eesti Maapäeva liikmete volituste lõppetamine ja Eesti Maavalitsuselt võimu ära võtmine

    1. novembril kuulutas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Eesti Maapäeva liikmete volitused lõppenuks ja 20. novembril võtsid komitee esindajad, Konstantin Pätsi juhitud Eesti Maavalitsuselt võimu jõuga üle. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt ja peamiseks koostööorganiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud.
  • Period: to

    Asutava kogu valimised ja sõjaseisukorra väljakuulutamine

    Omariiklust pooldavad erakonnad said suurema osa häältest. Pettunud enamlased katkestasid valimised. Kõiki eelnenud asjaolusid tõlgendas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee balti aadli ning eesti kodanluse vandenõuna Nõukogude võimu vastu ning kehtestas 10. veebruaril 1918 Eesti linnades sõjaseisukorra. Ühtlasi kuulutati kogu aadliseisus lindpriideks ja arreteeriti umbes 800 mõisnikku.

  • Esimese päevakäsu allkirjastamine ning Eesti diviisi formeerimse alustamine

    Nii õnnestus Eestisse koondada tuhandeid mööda Venemaad ja rinnet laiali pillutatud Eesti sõjaväelasi.

  • Eesti Vanematekogu komisjoni moodustamine Eesti iseseisvusmanifesti teksti koostamiseks

    1. veebruaril 1918 moodustas Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva) Vanematekogu komisjoni Eesti iseseisvusmanifesti teksti koostamiseks.

  • Võeti vastu manifest kõigile Eestimaa rahvastele

    1. veebruaril võttis 1918 Ajutise Maanõukogu Vanematekogu vastu Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, millega kuulutati Eesti iseseisvaks vabariigiks.

  • Kuulutati välja Eesti vabariik

    1. veebruaril 1918 loeti iseseisvusmanifest ette Toris ja Viljandis, 25. veebruaril Tallinnas ja Paides. Tallinlastele luges manifesti ette Eesti ajutise valitsuse värske peaminister Konstantin Päts.

  • Brest-Litovski rahuleping

    Selle rahuga lahkub Venemaa sõjast ning Venemaa loovutab Saksamaale tänapäeva Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Ukraina alad.

  • Compiegne vaherahu (esimese maailmasõja lõpp)

    Lõppes sõjategevus läänerindel

  • Brest-Litovski rahulepingu tühistamine

    Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus lootis ühepoolselt tühistada Brest-Litovski rahulepingu

  • Üleandmise leping Eesti ja Weimari vabariigi vahel

    Sellega tunnistas Weimari vabariigi esindaja ametlikult, et ülemat riigivõimu Eesti etnografilises piirkonnas käsitab Eesti ministeerium Ajutise Valitsuse kujul ja et kogu valitsemine selles piirkonnas läheb, niivõrd kui see juba sündinud ei ole, 21. novembrist saadik Eesti Valitsuse asutuste kätte.

  • Narva lahing

    Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna.
  • Period: to

    Vabadussõda

    Eesti võitis sõja ning sai Venemaalt kui ka rahvusvaheliselt kogukonnalt iseseisvuse tunnustuse
  • Period: to

    Landersveeri sõda

    Landerswehri väed püüdisid allutada Läti oma võimule ning kehtestada Balti hertsogiriiki. Eesti võitis. Sõja üheks oluliseks tagajärjeks Eesti ja Läti jaoks oli baltisakslaste rolli pisenemine äsjaloodud Eesti ja Läti Vabariigis ning baltisakslaste maine teatav langus nende riikides.
    See päev on Eestis võidupüha.
  • Period: to

    Võnnu lahing

    Eestlased panid baltisakslaste taganema

  • 1919. aasta sügispealetung Petrogradile

    Osalt toimus see koostöös Nikolai Judenitši juhitud Loodearmeega, Eesti väeosad osalesid koos Ingeri polguga lahingutes Ingerimaal, Luga ja Koporje lahe äärsetel rannikualadel. Oktoobrikuu lõpul selgus Loodearmee Petrogradi vallutamise operatsiooni täielik ebaedu.

  • 1919. aasta maareform

    Eesti Vabariigi 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud reform, mille käigus maaseadusega riigistati suurmaaomandused ning loodi riigi tagavaramaa ja uued talukohad.

  • Relvarahu Eesti ja Venamaa vahel

    1. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks 10. jaanuarini. kuid sõjategevust uuesti ei alustatud.

  • Tartu rahu

    Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir.

  • Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus

    See oli Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Põhiseadus tugines võimu koondamise põhimõttele ühekojalise Riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õiguses ettenähtud riigipea ülesandeid täitis valitsuse juht riigivanem.

  • Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks

    Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja 23. novembril 1919 asutati Eesti Rahvasteliidu Ühing, kuid peatselt selgus, et Eesti astumist Rahvasteliitu hakkas takistama suurriikide tunnustuse puudumine meie iseseisvusele. Pärast Vabadussõja lõppu ja Tartu rahu allkirjastamist otsustati siiski esitada ametlik liitumistaotlus.

  • USA tunnustas Eesti Vabariiki de jure

    Aastal 1922 avas Eesti diplomaatilise esinduse USAs. Eesti esindus tegutses USAs ka Nõukogude okupatsiooni ajal

  • Mäss 1924.aasta 1. detsembril

    Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis, mida pooldas ka EKP.
  • Period: to

    Suur depressioon

    See on tuntud ka must neljapäevana. Mis sai alguse Ameerika Ühendriikide börsikrahhist ning liikus edasi Euroopasse. Paljud inimesed jäid töötuks ning demokraatlik riigikord nõrgenes, kuna inimesed otsisid keagi, kes riigi sellest olukorrast välja tooks.

  • Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

    See põhiseadus oli presidentaalne, Riigivanema institutsioon lahutati Vabariigi Valitsuse juhi omast; Peaministri juhitav Vabariigi Valitsus oli nüüd Riigivanema juures asuv ja tema poolt ametisse kutsutav kolleegium riigi valitsemiseks,

  • 1934. aasta riigipööre

    Alanud perioodi on hakatud tagantjärele nimetama vaikivaks ajastuks. Kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Konstantin Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandidaati Andres Larkat toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti. Päts nimetas põhiseadust rikkudes Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning peatas oma dekreediga riigivanema ja riigikogu valimiste protsessi.
  • Period: to

    Vaikiv ajastu

    Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.
    Riigivanem Konstantin Pätsi kuulutas välja üleriigiline kaitseseisukord.

  • Rahvuskogu

    Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu põhiseaduse 28. juulil 1937 ning selle elluviimiseks vajalikke seadusi, nendeks olid Vabariigi Presidendi valimise seadus, Riigivolikogu valimise seadus, Riiginõukogu kujundamise seadus, Vabariigi Presidendi tasu seadus ja Üleminekuaja seadus.

  • Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus

    Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl.

  • I Riigivolikogu valimised

    Parlamendi alamkotta, 80-liikmelisse Riigivolikogusse, valiti üks liige igast 80-st valimisringkonnast ning valimistel osalesid ainult üksikkandidaadid.

  • Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts

    Päts oli neli ametiaega riigivanem, samuti peaminister riigivanema ülesannetes ja riigihoidja ning pärast 1938. aasta valimisi Eesti Vabariigi esimene president.
    Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.