I maailmasõjast kuni Vabadussõjani

  • I maailmasõja algus

    Baltisakslasi ei usaldatud enam, Peterburi nimetati ümber Petrogradiks, Eesti rannikualadel ja saartel ehitati Peeter Suure merekindlust.
  • Sakslaste edu

    Saksa väed jõudsid Riiani.
  • Petrogradis eestlaste demonstratsioon

    Avaldati survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseaduse kinnitamiseks.
  • Veebruari revolutsioon

    Tsaar kukutati ning võim läks Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte.
  • Enamlik oktoobripööre Petrogradis

    Ajutine valitsus kukutatakse, võimule tulevad enamlased ehk bolševikud.
  • Enamlik oktoobripööre Tallinnas

    Kõrgeimaks rahvaesinduseks saab Maanõukogu, Maapäev saadetakse laiali, algab punaste võimuperiood.
  • Maanõukogu kogunemine Toompeal

    Hakatakse nõudma Eesti iseseisvust.
  • Saksa väe pealetung

    pärast läbikukkunud läbirääkimiskatseid alustab Saksamaa Venemaa suunas pealetungi.
  • Vanemate Nõukogu moodustab "Eesti Päästekomitee"

    Selle ülesandeks oli juhtida Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ja korraldada üleminek iseseisvale riigivõimule olukorras, kus Vene väed taandusid ja Saksa väed lähenesid. Sinna kuulusid K. Päts, J. Vilms ja K. Konik.
  • Iseseisvusmanifesti ettelugemine Endla teatris

    Eesti Päästekomitee kirjutas iseseisvusmanifesti, mille eesmärk oli kuulutada Eesti esmakordselt ajaloos ametlikult iseseisvaks riigiks, kehtestada demokraatlik valitsemiskord ning tagada kõigile kodanikele võrdsed õigused ja vabadused.
  • Eesti Vabariigi ajutine valitsus

    ​Eesti Ajutine Valitsus moodustati 24. veebruaril 1918 Eestimaa Päästekomitee poolt, et juhtida vastloodud Eesti Vabariiki iseseisvuse väljakuulutamise järel.
  • Saksa okupatsiooni algus

    ​Saksa okupatsioon Eestis algas 1918. aasta veebruaris, kui Saksa väed alustasid pealetungi Mandri-Eestisse, jõudes 25. veebruaril Tallinna ja 4. märtsiks Narva, ning lõppes novembris 1918 Saksamaa keisrivõimu kukutamisega.
  • Bresti rahu

    Brest-Litovskis (tänapäeva Brest, Valgevene) Nõukogude Venemaa ja Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi) vahel. Leping lõpetas Venemaa osalemise Esimeses maailmasõjas ja määras ümber Ida-Euroopa poliitilise maastiku. Venemaa loobumine suveräänsusest Balti riikide üle.
  • I maailmasõja lõpp

    Saksamaa allkirjastas Compiégne'i vaherahu, lõpetades Esimese maailmasõja.
  • Ajutise Valitsuse taastamine

    Eesti Ajutine Valitsus taastati pärast Saksamaa alistumist.
  • Uus valitsuskoosseis

    Eesti Ajutine Valitsus moodustas uue valitsusekoosseisu, mille eesotsas oli taas Konstantin Päts.
  • Narva vallutamine

    Punavägi koos Eesti punaväelastega vallutas Narva, alustades Eesti okupeerimist.
  • Eesti territooriumite vabastamine

    Eesti väed vabastasid Valga ja Võru.
  • Sundmobilisatsioon

    Sundmobilisatsioon Eestis 1918. aasta lõpus tähendas kohustuslikku sõjaväeteenistusse kutsumist, et täita Eesti Ajutise Valitsuse seatud eesmärk koguda 25 000 meest kaitseks Eesti iseseisvuse eest, kuna vabatahtlikud ei täitnud vajalikku arvu.​
  • Võru vallutamine

    Punavägi vallutas Võru.
  • Eesti esimene välislaen

    Eesti sai Soomelt esimese välislaenu – 10 miljonit marka.​
  • Johann Laidoner

    Asutati Eesti Vabariigi kaitsevägede ülemjuhataja ametikoht (ülemjuhatajaks määrati polkovnik J. Laidoner).
  • Soome ja Taani vabatahtlikud

    Esimesed Soome vabatahtlikud jõudsid jäämurdjaga Suur Tõll Tallinna.​
  • Raeväe pealetung

    Algas Eesti sõjaväe vastupealetung.​
  • Paju lahing

    Kõige verisem lahing, Valga vabastamine.