-
Õpetajate päev on tähtis, kuna see on pühendatud inimestele, kes aitavad meil igapäev õppida ja uusi teadmisi saada. Nad toetavad ja inspireerivad õpilasi ning sellepäarast on õpetajaid oluline tänada ja väärtustada. Õpetajate päeva tähistatakse kinkide, kaartide või pidudega ning koolis tihti võtavad mõneks tunniks õpetajate kohad õpilased.
-
Kolletamispäev on tähtis, kuna siis lõppevad sügistööd, see märkis talve algust looduses. Varasemates trükkides märgitakse seda kui ajaks kui lehed ja vili on oma värvi muutnud. Seda tähistatakse sügistoitudega, kaunistatakse kodu sügisvärvides ning veetakse aega perega. see on aeg mil märgatakse looduse rahunemist ja tänatakse möödunud suve eest.
-
Rahvakalendris väga vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni. Simunapäev on tähtis, sest see tähistab sügise keskpaika ja viljakust. Sel päeval tavaliselt süüakse õunu ja valmistatakse erilisi sügistoite. See aitab märgata looduse muutumist ja tuua inimesi kokku ühisemise tähistamise järgi.
-
Halloween on tähtis, kuna see on põnev, kuid hirmus päev millal tavaliselt lapsed, kuid võivad ka suuremad inimesed käija hirmutavates kostüümides maiustusi küsimas uste taga. See on ka tähtis kuna sellel päeval meenutatakse vanu kombeid näiteks hingedeaega. Tavaliselt kaunistatakse kodud, lapsed käivad maiustusi küsimas enda hirmsates kostüümides ja veetakse perega aega.
-
Hingedepäev on tähtis kuna see on päev millal meenutatakse lahkunud lähedasi ja austatakse nende mälestust. Inimesed külastavad kalmistuid, süütavaid küünlaid haudadele ja toovad lilli hauale. Hingedepäev paneb kõvasti mõtlema surma ja elu peale ning aitab meenutada ja südames hoida lahkunud lähedasi.
-
Mardipäev on tähtis kuna see on vana rahvatraditsioon. Mardipäeval joostakse martitena ringi ehk siis meestelikkes kostüümides ning lauldakse uste taga. Kuna vanalajal jooksid pigem marti noormehed ja poisid siis sellepärast on see seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda.
-
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Tavaliselt käivad noored ja vanad jooksmas kadridena ehk naiselikkes kostüümides uste taga laulmas ja midagi head küsimas. Kadripäev toob kokku kogukonna, rõõmu ja lusti sügise pimedatesse päevadesse.
-
Eeskätt on teatud nigulapäeva kui ilmade külmenemise tähist ja mäletatud vanasõna, et Siim (simunapäev, 28. oktoober) tegi sillad, Nigul needib need kinni . Nigulapäev on tähtis, sest see on pühendatud pühakule, kes aitas inimesi ja kaitses neid raskuste eest. Tavaliselt süüdatakse küünlaid, külastatakse kirikuid ja mõeldakse lahkunud inimestele. Nigulapäev aitab hoida traditsioone ja meenutada headust ning hoolivust kogukonnas.
-
Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega.
-
Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik ja on päris alamsaksa keelst , tähendades uut aastat. Rikkalik kombestik on püsinud ilma suuremate muutusteta, jagunedes avalikuks ja koduseks, üksnes oma perele mõeldud nääriõhtuks. Suureks kombeks on teha uusi soove ja seada uusi eesmärke. Tavaliselt mindakse välja täpselt ennem uue aasta algust ehk 31.12 kell 23:55 ja oodatakse uue aasta saabumist vaadates rakette ja soovides soove.