-
Seda päeva peeti sügise lõpu ja talve alguse märgiks. Ussid ja muud roomajad pidid nüüd maa alla peitu pugema. Ussimaarjapäeval ei tehtud põllutöid, et mitte usse välja vihastada. Tänapäeval meenutatakse seda looduspäevana, mil räägitakse metsade ja loomade talveks valmistumisest.
-
Nigulapäeva peeti kalameeste ja meremeeste kaitsepühaku pühal. Selle päeva paiku lõpetati sügistööd ja hakati valmistuma talveks. Mõnel pool küpsetati leiba ja peeti väike pidu, et hooaja lõpp ära märkida.
-
Hingedepäeval mälestatakse lahkunuid ja süüdatakse küünlaid. Vanasti arvati, et hinged tulevad sellel ajal koju oma lähedasi vaatama, seetõttu hoiti tuba soe ja toitu laual. Tänapäeval käiakse kalmistul ja süüdatakse küünlaid mälestuseks.
-
Mardipäev on mardijooksude aeg – lapsed ja noored käivad maskeeritult ukselt uksele laulmas ja õnne soovimas. Mardiema ja -isa juhivad seltskonda ning vastutasuks antakse kommi või muud head-paremat. Päeva tähistatakse rõõmsalt ja lõbusalt – usutakse, et see toob head saaki ja viljakust.
-
Kadripäeva peetakse kariloomade ja naiste tööde kaitsepühana. Kadrisandid on tavaliselt valges rõivastuses ning soovivad pererahvale karjaõnne. Lapsed jooksevad kadrisante ja koguvad maiustusi – see on üks sügis-talvise aja populaarsemaid rahvakombeid.
-
Teist korda tähistati püha Nikolause päeva, eriti kirikutes. Lapsed said väikseid kingitusi, sest Püha Nikolaus oli laste ja abivajajate kaitsja. See on üheks jõulukombestiku eelkäijaks.
-
Luciapäev ehk toomapäeva eelkäija on valguse püha, mida peeti eriti Lõuna-Eestis ja saartel. Lucia sümboliseerib valgust keset pimedat aega. Tänapäeval korraldatakse Lucia-tüdruku rongkäike ja süüdatakse küünlaid.
-
Toomapäevaga algas jõuluaja ettevalmistus. Sel päeval koristati kodud, viidi välja prügi ja toodi sisse jõulupuud. Usuti, et puhtus ja kord toovad uuel aastal head õnne.
-
Jõulud on kõige tuntum ja pühitsetum talvepüha. Vanasti tähistati seda päikese tagasituleku ja uue eluringi algusena. Tänapäeval on jõulud perepüha, kus süüakse, kingitakse ja ollakse koos lähedastega.
-
Aasta viimane päev on kokkuvõtete ja soovide aeg. Rahvapärimuses usuti, et mida teed vana aasta viimasel päeval, seda teed ka uuel. Süüakse pidulikult, vaadatakse ilutulestikku ja soovitakse head uut aastat.