-
õpetajate päevad on vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Sagedasti on tunnid lühendatud, toimub võistlusi ja etendusi. Päev on loodud õpetajate jaoks.
-
Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kunagine eestpalvete päev sügistööde lõppedes. kolletamispäev märkis arvatavasti talve algust looduses.
-
Tuntud üksnes Ida-Eesti õigeusu aladel. Algselt tähistati seda kolm nädalat pärast mihklipäeva. Peamine on olnud suguvõsade kogunemine, surnute mälestamine, toidu haudadele viimine, kirmased.
-
Rahvakalendris väga vähetuntud püha. nimetatud hingedeaja lõpuks. Selle püha kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni.
-
Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu. Halloween'iga tähistatakse paljudes maades ühtlasi hingedepäeva.
-
austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.
-
teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Martide tulek tõi viljaõnne.
-
tagas karjaõnne. kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. sarnaneb mardipäevaga. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega.
-
Andresepäevast algab advendiaeg. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld.
-
Vanade kirjalike allikate järgi on seda päeva peetud 18. sajandil karjapühaks ja seostatud püha Nikolausega. Kui on paha ilm, saab paha kevade. Algab talvetee üle vete, sest Nigul needib veed kinni.
-
Päeva endisest tähendusest olid 19. sajandi rahvakalendrisse jäänud vaid mitmesugused ilmaended. kurja tõrjumine oli aktuaalne ka luutsipäeval - ööseks pandi õlgedesse (heintesse) raudese, sest kariloomad ei taha muidu enam õlgi süüa. Kehtis ketrus- ja kudumiskeeld.
-
Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Toomapäeval on liikvel surnute hinged
-
Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega.
-
- sajandi alguses on mäletatud, et hobustele pakutud õlut ja pestud õllega nende kõrvu. Muidugi kuulus selle päeva juurde hobustega ümber kiriku sõitmine või lihtsalt sõitmas käimine. Põhjarannikul liikusid ringi tabanisandid, kes sarnaselt läänesaarte jõulusantidega käisid õlut joomas.
-
Eesti rahvakalendris on süütalastepäev vähetuntud püha, osa jõuludest. Mõnel pool viidi jõuluprahti või -heinu välja, tööd üldiselt ei tehtud. Kirikliku tausta tõttu kuulus õnnetute päevade hulka, näiteks arvati, et sel päeval sündinutel ei ole elus õnne. Ketrustööd olid keelatud.
-
Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena. Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest. Praegugi saadetakse aasta viimasel päeval teele viimased tervituskaardid sugulastele ja sõpradele.