-
Päev, mil kariloomad lasti esimest korda pärast talve välja karjamaale. Tähistas kevade saabumist ja põllutööde hooaja algust. Usuti, et hea karjaõnne tagamiseks tuli karja välja laskmisel teha ohvriande või maagilisi toiminguid.
-
-
Tuntud ka kui aprillinali Päev, mil tehakse süütuid nalju ja vigureid Ei ole otseselt rahvakalendri, vaid pigem lõbus komme
-
Seotud kevadiste põllutööde algusega – esimesed kündmised ja külvid. Põllule mindi pidulikult, sageli viidi esimesed ohvrid maa viljakuse tagamiseks. Mõnes paigas peeti künnipäeva Jüripäeva paiku.
-
Püha Püha Jüri, karjakaitsja ja kevade alguse päev. Tähistas ametlikult karjatamise hooaja algust ja põllutööde algust. Usuti, et pärast Jüripäeva võib loomi vabalt välja lasta ja maa on soe külviks. Rahvatarkus: "Kui Jüripäeval maa must, siis on suvel maa kuldne."
-
Kahe tähendusega päev: Volbripäev (rahvatraditsioon): kevade pidu, nõidade ja haldjate öö (30. aprill vastu 1. maid). Töörahvapüha: ametlik riigipüha, tööinimeste ja ametiühingute päev. Rahvatraditsioonides süüdati lõkkeid ja peeti kevadpidusid.
-
Püha Nikolaus Myrasti päev, kes oli
meremeeste ja kaupmeeste kaitsepühak Kevadine nigulapäev tähistas kevadhooaja keskel aega, mil hinnati tööde edenemist tehti ohvriande hea kaubaveo või kalasaagi eest. -
Põllutööde ja viinamarjakasvatuse pühak Urbanuse päev Eestis tähistati päeva, mil külvitööd pidid olema lõpetatud. Usuti kui Urbanil külvamata, jääb leib saamata.
-
Üks Eesti suurimaid rahvapidustusi, seotud suve pööripäevaga
Tuli süüdati jaanilõkkeid, lauldi, tantsida ja mängiti mänge
Paljud tavad seotud viljakuse, armastuse ja looduse jõududega. -
Rahvauskumus: milline ilm on sel päeval, selline jääb seitsmeks nädalaks. Ennustati suve ilma ja saagiõnne. Saksamaalt pärit püha, kuid levinud ka eesti rahvakalendrisse.
-
Püha Peetrus, kalurite kaitsepühaku päev Lõpetas kevadise ja varasuviste tööde perioodi, algas heinategu ja kalapüügihooaeg. Mõnes paigas peeti sel päeval suviseid laatasid ja pidusid.