-
Kolletamispäevon14. oktoobrilja see on ristiusueelne tähtpäev. Kolletamispäev tähistab talve saabumist loodusesse. Selleks ajaks on lehed oma värvi muutnud ning puud valmistuvad talvisesse puhkeseisundisse jääma.
-
Simunapäev on 28. oktoobril tähistatav apostlite Siimona ja Juuda Taddeuse mälestuspäev. Lõuna-Tartumaal,ViljandimaaljaVõrumaalmärkis see päev jäätumise algust ja talveteede ootust.Rahvakalendris väga vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni.
Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks. -
Nahtsipäeva pühitsemine on meil venemõjuline. Värvikaid kirjeldusi on Se sugulaste küllakutsumisest ning kooskäimistest. Külalisi võeti vastu rohke söögi-joogiga. Pidutseti eriti nendes külades, kus nahtsipäev oli külapühaks.
-
Tuntud üksnes Ida-Eesti õigeusu aladel, päeval on ühisjooni slaavlaste vanemate päevaga. Algselt tähistati seda kolm nädalat pärast mihklipäeva. Mitmel pool kandus midruskipäev kalendrireformide tõttu ühte usupuhastuspäevaga (31. oktoober). Peamine on olnud suguvõsade kogunemine, surnute mälestamine, toidu haudadele viimine, kirmased.
-
Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja.
-
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid.Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega.
-
Talvine nigulapäevon 6. detsembril, kirikukalendris on see päev püha Nikolause mälestuspäev. Eestis on talvist nigulapäeva tähistanud Ida- ja Kagu-Eesti ääreosa õigeusklikud, pidades sedatalvealguseks.Rahvakalendris on see püha olnud 19. sajandi lõpul üpris tundmatu.
-
on 13. detsembril, kirikukalendris on see märtrina surnud Püha Lucia mälestuspäev. Eesti rahvakalendris on sedapäevatähistatud eriti Eesti rannarootslaste asustatud piirkonnas.Uuesti kerkis püha tähelepanu alla 1980. aastatel, pärast peaaegu sada aastat kestnud vaheaega - siis hakati püha tähistama Tallinnas ja kunagistel eestirootslaste asualadel.
-
Toomapäevon eesti rahvakalendris ja laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsembril. Eesti rahvakalendris märgibtoomapäevjõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine.
-
Talvine pööripäev on aasta kõige lühem päev, kus päev ja öö, valgus ja pimedus, astuvad vastamisi. Kui pööripäev saabub, siis sel päeval hakkavad päevad aeglaselt pikemaks muutuma, öö kahaneb ning algab lootusrikas tee kevade ja suveni. Loodusrahvaste jaoks on pööripäev rõõmu- ja õnnepäev, kui valgus võidab pimeduse, külma ja hirmu kaaslase.