-
Aprillipäeval tehakse nalju ja vembutatakse sõprade või pereliikmetega. Tavaks on kedagi haneks tõmmata ja siis naerdes öelda: “Aprill!”. See on lõbus päev, mis toob kevadesse veidi rõõmu ja naeru.
-
Karjalaskepäeval lasti vanasti loomad esimest korda pärast pikka talve õue karjamaale. Seda peeti kevade alguse märgiks ja inimesed soovisid loomadele head tervist ning viljakat suve. Tänapäeval meenutatakse seda päeva kui osa vanast talurahvakultuurist.
-
Künnipäev tähistas aega, mil hakati põldu kündma ja külvama. See oli oluline päev põllumeestele, sest just siis alustati uut kasvuperioodi. Rahvas uskus, et hea töö sel päeval toob rikkaliku saagi.
-
Jüripäev tähistas kevade ja tööhooaja algust. Vanasti lasti siis kariloomad esimest korda välja ning alustati põllutöid. Jüripäeva peeti ka karjakaitse päevaks. Usuti, et Jüri kaitseb loomi kurja eest. Tänapäeval peetakse seda kevade sümboliks.
-
Volbripäev on kevade ja töörahva püha. Inimesed süütavad lõkkeid, teevad pidusid ja naudivad värsket kevadeõhku. Paljudes kohtades peetakse volbriööl ka üliõpilaspidusid, kus kantakse naljakaid kostüüme ja tähistatakse kevade saabumist.
-
Kevadine Nigulapäev oli vanasti tähtis päev kaluritele ja karjastele. Seda seostati hea kalaõnne ja karja tervisega. Rahvas uskus, et kui sel päeval on ilus ilm, tuleb hea suvi. Tänapäeval seda püha enam laialdaselt ei tähistata, kuid see kuulub meie rahvakalendri pärimuste hulka.
-
Urbanipäeval meenutati püha Urbanust, kes oli viinamarjakasvatajate kaitsepühak. Eestis tähistas see päev põllutööde edenemist ja looduse tärkamist. Rahvas uskus, et Urbanipäeva paiku peab külv tehtud olema, et saak tuleks hea.
-
Jaanipäev on üks Eesti tähtsamaid ja rahvarohkemaid pühi. Seda tähistatakse lõkke tegemise, tantsimise, laulmise ja sõpradega koos olemisega. Jaanipäev sümboliseerib suve kõrgpunkti ja valgeid öid. Paljud käivad sel ajal looduses või maal, et nautida sooja suveööd ja head seltskonda.
-
Rahvakalendri järgi usuti, et kui seitsmemagajapäeval sajab, siis sajab veel seitse nädalat järjest. See päev oli seotud ilmaennustustega ja looduse tähelepanekuga. Tänapäeval teatakse seda rohkem kui vanarahva ilmaennustuse päeva.
-
Peetripäev on pühak Peetruse mälestuspäev. Vanasti peeti seda suve keskmeks, suuremad põllutööd olid tehtud ja oli aeg puhata. Rahvas tähistas seda päevaga, mil mindi külla, peeti laatasid ja nauditi suve.