-
Eestimaa talurahvaseadus
Talurahvas saab rohkem vabadust ja õigusi, kuid täielikku vabastamist tuleb veel kaua oodata. Siiski muudab see olukord soodsamaks hariduse ja kultuuri arenguks, sest talurahvas saab kergemini haridust omandada. -
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi algatused
Kreutzwald toob kokku eesti rahvusliku identiteedi ja õpetused. Tema tööde kaudu jõuab Eesti rahvusluse liikumine laiema massini. "Kalevipoeg" ja muud Kreutzwaldi teosed annavad hoogu ärkamisajale. -
Johann Voldemar Jannsen ja eesti keel
Jannsen asutab esimesed ajalehed, mis on täielikult eesti keeles, "Eesti Postimees" ja hiljem "Sakala", mis avaldavad olulisi rahvuslikke artikleid ja kirjandusteoseid. Jannsen oli üks juhtivaid rahvusliku ärkamisaja mõtlejaid. -
Period: to
Rahvusliku ärkamise algus
Olid loodud eeldused laialdaseks rahvuslikuks ärkamiseks , kuid seda hakkas takistama uuenduste pidurdumine vene impeeriumis ja balti-sakslaste vastutegevus. Haridustase oli arenemas ja samal ajal ka eestlaste populatsioon kasvas.
Eesti rahvas kes oli alaväärseks peetud maarahvas oli õppinud oma asju järjest paremini ajama ning omandanud uue enesekindluse. See aeg oli väga tähtis kuna see kujundas eestlase kui päris inimese iseloomu mitte enam mingi maarahvas kes oli õpetamata. -
Esimene Eesti laulupidu
Laulupidu toimus Tartu Linnas, kus osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Üritus toimus 18.-20. juuni 1869. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. -
Sakala ajaleht
- aasta märtsis ilmunud Sakala avanumber tähistas uue etapi algust
-
Venestuse algus 1880. aastate alguses
Alustati Vene keskvalitsuse Läänemere kubermangude aktiivset venestust. Venelaste osakaal pidevalt laienenud impeeriumis oli selleks ajaks langenud alla 50%. -
Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemine
- aastate alguses tõusis rahvusliku liikumise liidriks, Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reiman (1861-1917), kes sai kahe rahvusliku liikumise põlvkonna ühendavaks lüliks. Energiliselt tegutses Hurda suunda jätkav Reiman Eesti Üliõpilaste Seltsis , mis võttis üle mitu seni Eesti Kirjameeste Seltsile kuulunud tegevusvaldkonda.
-
Eduard Vilde ja romaanid
Eduard Vilde oli üks suurimaid Eesti realistlikke kirjanikke, kelle teosed tõid esile rahva sotsiaalsed ja kultuurilised probleemid. Tema teosed, nagu "Mahtra sõda" ja "Põrgupõhja uus Vanapagan", käsitlesid talurahva elu ja Eesti ühiskonna sotsiaalset kihistumist. Vilde andis oma teostega tugeva panuse rahvusliku identiteedi kujundamisse ja tõi esile Eesti igapäevaelu keerukuse. Vilde elas 77 aastat mis on väga palju arvestades selle ajaga seotud probleemidega. -
Ärkamisaja lõpp
Kuigi ärkamisaja lõpp kuvatakse sageli 1905. aasta sündmuste kaudu selle tōttu et revolutsioon mis toimus oli osa Vene impeeriumis toimunud laiematest protestidest ja eesti rahvas hakkas nõudma rohkem õigusi, sealhulgas keeleõigusi ja parlamentaarset esindatust, kuid peale seda jätkus rahvuslik liikumine ka järgmistel aastatel, viies lõpuks 1918. aastal Eesti iseseisvumiseni.