-
Friedrich Robert Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst.
-
Tema peateos oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg".
-
Teda peetakse Eesti rahvuskirjanduse loojaks. Tema auks on püstitatud Tartus Toomemäel mälestusmärk ning tema järgi on nimetatud gümnaasium Tartus.
-
Taasavatud ülikool hakkas nüüd jõudsalt arenema.
-
Enne seda talurahvas nurises ja rahulolematus kasvas.
-
Johann Voldemar Jannsen oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte.
-
Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Üks juhtivaid eestlaste rahvusliku ärkamisaja tegelasi. Ta algatas Eesti rahvaluule koguminse.
-
Carl Robert Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
-
Lydia Koidula oli eesti luuletaja ja kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Kokku kirjutas ta 4 näidendit, 86 proosateost ja üle 300 luuletuse.
-
1857 aastal trükiti esimene l number. Asutajaks oli Johann Voldemar Jannsen. Algas sõnadega "Tere, armas eesti rahvas..."
-
See oli eesti rahva majandusliku ja kultuurilise ärkamise aeg.
-
Eesti esimene naisluuletaja, abistas oma isa, Jannsenit Eesti postimehe väljaandmisel Tartus.
-
Jannsen asutas 1865 aastal Tartusse Vanemuise laulu- ja mänguseltsi, Pärast seda hakkas ülejäänud Eestis selliseid seltse tekkima.
-
Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aastal, Tartus. Mille algatajaks oli Johann Volodemar Jannsen ja eestvedajaks oli Vanemuise selts.
-
1870 aastal Tartus esimene näitemäng "Saaremaa onupoeg" Kirjutas Lydia Koidula. Nii sai alguse Eesti teater
-
1872 aastal sai Hurdast Eesti Kirjameeste seltsi president. Hurt pani aluse suurüritusele - eesti rahvaluule kogumisele. Talle saadeti rahvaluulet millega koguti kokku 122 000 lk rahvaluulet.
-
Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaaga vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920. Lisaks hõlmas see Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis vahemikul 1919. aasta 5. juunist kuni 3. juulini peetud Landesveeri sõda baltisaksa väekoondiste vastu.
-
Tartus kirjutati alla rahuleping EV ja Vene SFNV
-
EAK võttis vastu EV esimese põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti parlamentaarne demokraatlik vabariik