Rahvuslik ärkamisaeg

By KadiOjasoo
  • Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sünd

    Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sünd

    Sündis Jõepere mõisas Virumaal.
  • Johann Voldemar Jannseni sünd

    Johann Voldemar Jannseni sünd

    Järjepidava eestikeelse ajakirjanduse rajaja.

  • "Winakatk"

    Üks Kreutzwaldi õpetlikest ja kasvatuslikest lugudest.
  • Lydia Koidula sünd

    Lydia Koidula sünd

    24.detsember Vana-Vändra vallas Pärnumaal

  • "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"

    Kreutzwaldi populaarteaduslik almanahh, mis jätkas O. W. Masingu alustatud aimekirjanduse traditsiooni.

  • Reinowadder Rebbane

    Kreutzwaldi teos, mis esindab sasa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi.
  • "Perno postimees"

    "Perno postimees"

    Jannsen toimetas aastatel 1857-1863 Pärnus nädalalehte "Perno Postimees"
  • Koorilaul

    Koorilaul

    Isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai talurahva seas väga popularseks

  • Jakobson liitus eesti haritlaste rühmaga

    See rühmitus, kuhu kuulus ka Vene keisri lähikonda jõudnud inimesi, kujundas suurel määral rahvusliku liikumise radikaalse suuna seisukohti.

  • Lydia Koidula lõpetas tütarlastekooli

    Pärnu saksa kõrgeima tütarlastekooli

  • "Kalevipoja" esimene väljalase

    See trükiti välja Soomes Kuopio linnas.

  • Eesti Postimees

    aastatel 1864-1880 toimetati Tartus ajalehte "Eesti Postimees"

  • "Vainulilled"

    Lydia Koidula raamat, kust on pärit ka luuletused "Kodu", "Sügisemõtted" ja "kaugelt koju tulles".
  • "Kooli Lugemise raamat"

    "Kooli Lugemise raamat"

    C.R.Jakobson kirjutas ka õpikuid eesti koolidele.
  • Koidula sai oma luuletajanime

    Koidula sai oma luuletajanime

    Selle nime sai Lyrida Jakobson käest, kes pakkus preili Jannsenile luuletajanime Koidula ning avaldas mõne tema luuletuse ka oma "Kooli lugemise raamatu" I osas.

  • Emajõe ööbik I

    Koidula kogu, mis pani aluse Koidula tuntusele.
  • I isamaakõne

    I isamaakõne

    C.R.Jakobson pidas tol aastal "Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist.
  • I üldlaulupidu

    I üldlaulupidu

    I üldlaulupidu toimus Tartus, mille algatasid J.V.Jannsen ja "Vanemuise" selts

  • Rahvusliku liikumise lõhenemine

    Rahvuslik liikumine lõhenes kaheks suunaks- radikaalseks ja mõõdukaks.

  • Rahvuslik teater

    Arvatakse, et 1870 oli rahvusliku teatri alguseks, kui "Vanemuise" selts Lydia Koidula näidendi lavastas

  • "Teid on jumalad loonud, et Eesti isamaa heaks elaksite"

    Jakobson kirjutas selle Lydia Jannsenile. Selle mõttega vaatas ta vastu ka surmale, kui kirjutas oma viimase luuletuse "Enne surma-Eestimaale!"

  • Riiklik venestuspoliitika

    Rahvusliku liikumise lõhenemisele järgnenud languse süvendaja.

  • Kreutzwaldi surm

    Ta on maetud Raadi kalmistule

  • Lydia Koidula surm

    Ta suri rinnavähki. Oli maetud Kroonlinna kuhu ka ta mees ning laps oli maetud.

  • J.V.Jannseni surm

  • EKS

    Asutati Eesti Kirjanduse Selts, suleti 1940. aastal ja taasasutati 1993. aastal

  • Koidula põrmu ülekandmine Tallinna Metsakalmistule

    Tema mehe ning noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistule.

  • "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"

    See jagab eesti rahvusliku draamakirjanduse alusepanija C. R. Jakobsoni "Arthuri ja Annaga"(mõlemad ilmusid trükis 1872).