Ärkamisaeg

By keilialisakabisse
  • Period: to

    Eelärkamisaja algus

    • Hakati rõhutama iga rahvuskultuuri õigust olemasolule
    • Tegelased olid valdavalt sakslased, neid nim. esto- või letofiilideks
    • Avalöögiks oli Garlieb Merkeli pärisorjusevastase teose ''Die Letten'' ilmumine

  • Tuntud estofiilid

    Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) :
    - Suutis rahvuslikku tegevusse kaasata talupojaseisusest inimesi
    - Toimetas ajakirja Beiträge (1813-1832), mis taotles ühtse eesti kirjakeele loomist Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756-1842) :
    - Tema üleskutsel asutati 1817.a Kuressaare Eesti Selts, mille eesmärgiks oli eesti keele uurimine ja edendamine Otto Wilhelm Masing (1763-1832) :
    - Ta tegi eestikeelse aabitsa (1795)
    - Avaldas Marahwa Näddala Lehte (1821-1823)

  • Muutused talurahva elus, vennastekogudus

    • Estofiilide tegevus soikus, aga nende tehtud töö ja pärisorjuse kaotamine kandis vilja
    • Paranesid haridustase ja lugemus ning levis eestikeelne ilmalik kirjapära
    • Taastati vennastekogudused
    • Inimesed lõpetasid oma halvad harjumused
    • Suurenes huvi muusika vastu, asutati laulu-ja pillikoorid

  • Faehlmann ja Kreutzwald

    Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850)
    - Eesti haritlaste liider
    - Tartu Ülikooli eesti keele lektor
    - Oli abiks Õpetatud Eesti Selts asutamisel (1838)
    - Alustas Kalevipoja kirjutamist
    - Suri 1850. aastal raske haiguse tõttu Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)
    - Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna
    - Kirjutas lõpuni Kalevipoja (1857)

  • Rahvusliku agitatsiooni algus

    • Eestlaste rahvuslik liikumine laienes
    • Johann Valdemar Jannsen (1819-1890) asutas eestikeelse ajalehe Perno Postimees (5. juuni 1857)
    • Kohalik identiteet asendus ühtse Eesti teadvusega -Jannsen pidi vältima tsensuuriprobleeme, et leht jääks avatuks
  • Period: to

    Ärkamisaeg

  • Baltisakslaste ja Vene keskvõimu vastuolude teravnemise algus

    • Venestussurve Balti kubermangudes kasvas pärast 1863. aasta Poola ülestõusu mahasurumist.
    • Bismarcki edu Saksamaa ühendamisel tõstis baltisakslaste kindlust oma staatuse üle.
    • Juri Samarin kutsus üles vene mõju suurendamisele; Carl Schirren kaitses baltisakslaste õigusi.
    • Schirren tagandati Tartu Ülikoolist ja lahkus Venemaalt. Konflikt tõi kaasa ka ülikooli kuraatori Keyserlingi tagasiastumise.

  • Uued rahvuslikud keskused

    • Rahvuslikud keskused kujunesid Peterburis (Köler), Viljandimaal (Adamson ja Wühner), Tartus (üliõpilased) ja Võrus (Kreutzwald).
    • Kõik keskused otsisid võimalust oma häälekandja loomiseks.
    • Käivitati suuri projekte, nt Aleksandrikooli loomine ja palvekirjade kampaania.
    • Viljandimaal koostati esimene suur palvekiri tsaarile (1864), kuid võimud vastasid repressioonidega.
    • Ühiste nõudmiste sõnastamine oli rahvusliku liikumise edasiminek.

  • Rahvusliku liikumise tõus

    • Jannsen asutas Eesti Postimehe (1864), mis sai populaarsemaks kui Perno Postimees.
    • 1865. aastal loodi Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas.
    • Jannsenist sai rahvusliku liikumise juht, tema ümber koondusid nii vanemad kui ka nooremad eestvedajad.
    • Jakobson alustas rahvuslikku tegevust Peterburis ja pidas 1868. aastal esimese isamaakõne, jagades Eesti ajaloo kolmeks perioodiks.
  • Period: to

    Eelärkamisaja lõpp

  • Esimene üldlaulupidu

    • Jannsen korraldas Tartus ülemaalise laulupidu Saksa laulupidude eeskujul.
    • Peoga tähistati talurahva vabastamist pärisorjusest Liivimaal 1819. aastal.
    • Jakobson, Köler ja osa sakslasi olid peo vastu.
    • Luba saadi viimasel hetkel, kuid Vanemuise seltsi ja kooride toel viidi pidu edukalt läbi.
    • Laulupeo vaimustus levis üle Eesti, tuues rahvuslikku liikumisse uusi aktiviste.

  • Aleksandrikooli komitee ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine

    • Aleksandrikooli jaoks raha kogumise organiseerimiseks moodustati Aleksandrikooli Peakomitee, mille juhiks valiti Jakob Hurt.
    • 1870. aasta veebruaris saadeti Eesti Kirjameeste Seltsi põhikiri haridusministrile kinnitamiseks.
    • 25. veebruaril 1872. aastal Viljandis kokku tulnud seltsi presidendiks valiti Hurt ja aupresidendiks Kreutzwald.
    • EKS etendas olulist osa nii eesti keele normide ühtlustamisel ja arendamisel ning eestikeelsete kooliraamatute ettevalmistamisel ja trükkimisel.