-
AllikasAustria-Ungari troonipärija tapmine Sarajevos oli Esimese Maailmasõja otseseks ajendiks.
-
AllikasI MS algas ametlikult, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Kõige ohvriterikkam sõda sinna ajani.
-
-
AllikasLahing peeti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.
-
AllikasPeeti Saksamaa ja Suurbritannia vahel. Ypres' lahingus kasutasid sakslased esmakordselt gaasi. Lahing toimus Belgia territooriumil.
-
-
AllikasToimus Üheltpoolt Saksamaa ning teiselt poolt Suurbritannia ja Prantsusmaa vägede vahel. Somme lahingus kasutati esmakordselt sõjaväe lennuväge ja tanke.
-
AllikasVeebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
-
AllikasOktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike võimu kehtestamise kogu Venemaal.
-
AllikasPärast 1917. aasta Märtsirevolutsiooni sai võimalikuks Eesti rahvusväeosade moodustamine. 23. veebruaril 1918 Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti.
-
Bresti rahuga astus Venemaa sõjast välja.
-
Antandi ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus.
-
Vabadussõda algas, kui Punaarmee tungis kahe diviisi, ehk enam kui 12000 mehega üle Eesti piiri Narvas.
-
Versailles' rahu sõlmiti liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandi atentaadist. Tähtsaimad eestvedajad rahulepingiu sõlmimisel olid: Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Itaalia peaminister Vittorio Orlando, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau.
-
- jaanuar – kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar – sõlmiti Tartu rahu. 30. märts – vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega Tartu rahuleping jõustus. Eesti oli kindlustanud oma Iseseisvuse.
-
Tartu rahuleping on Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega. Eesti esindajad rahuläbirääkimistel olid Jaan Poska ja Jaan Soots.