-
Mittekallaletungi leping, mis on sõlmitud Saksamaa ja NSVLi vahel. Peale lepingu avaliku osa, kus seati paike riikidevahelised suhted oli seal saladokument, kus jagati ära tulevased vallutatavad Euroopa alad. Lepingule kirjutasid alla Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov. -
- septembril saabus Poola allveelaev Orzel Tallinnasse, lootes abi saada, kuid laev interneeriti. 18. septembril 1939 põgeneb allveelaev Tallinna sõjasadamast.
-
Sõlmitakse Eesti ja NSVLi vaheline leping, mille kohaselt lastakse Punaarmee sõduritel tulla Eesti aladele ning seal baase asutada.
-
Hitler kutsub Saksa rahva tagasi kodumaale. Sellest üleskutsest alates lahkub enamus baltisakslastest Eesti aladelt.
-
Toimuvad nõukogulikud valitsused (s.t. et oli vaid üks kandidaat ning inimesi hirmutati hääletama), mille tulemusena moodustati uus riigikogu, täis kommunistlike vaadetega tegelasi.
-
Peale ultimaatumi esitamist Eestile tuleb üle eesti piiri ligikaudu 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Laidoneri sunnitakse alla kirjutama Narva diktaadile.
-
Peale vasakpoolsete läbiviidud meeleavaldust, mille käigus võeti üle valitsushooned, pressihooned ja politseijaoskonnad, kirjutab Päts alla Varese valitsusele, pannes nad võimule.
-
Peale Leedu ja Läti ühendamist NSVLiga annekteeritakse lõpuks ka Eesti alad, muutes selle NSVLi osaks.
-
-
Rahulolematus Nõukogude režiimi vastu oli sakslaste lähenemise ajal suur ning neid võeti vastu kui päästjaid. Suvesõjaks võib pidada metsavendade, Omakaitse ning Saksa armee võitlust Nõukogude vägede vastu. Enne Saksa armee täielikku okupatsiooni õnnestus Vabariiklastel isegi taastada mitmed omavalitsusorganid.
-
Massiline küüditamine Balti riikides, Eestist deporteeritakse ~10,000 inimest, keda viiakse kas vangilaagritesse või Siberi kolhoosidesse.
-
Saksamaa kuulutab sõja Nõukogude liidu vastu, rikkudes sellega MRP-d.
-
Ühendriikide ja Suurbritannia vaheline kokkulepe sõjajärgse maailmakorralduse suhtes, mille tõttu tekkis Eestis vastupanuliikumise läänedemokraatiale.
-
-
Saksa võimud ei tunnista Eesti iseseisvust, uueks juhiks saab kindralkomissaar Karl-Siegmund Litzmann, võimuorganiks jääb Eesti Omavalitsus, mille juhiks on Hillar Mägi. Okupatsiooni ajal hukatakse juute massiliselt. 1942. aasta sundmobilisatsiooniga põgenesid mitmed eestlased Soome; neid hakati kutsuma Soomepoisteks.
-
Saksa okupatsiooni lõppemisega hakkavad Soomepoisid Eestisse tagasi tulema
-
Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung Eestile, mis võimaldas umbes 100,000 eestlasel põgeneda Läände. Lahing aitas ka Soomel iseseisvana sõjast väljuda.
-
-
- aasta märtsis pommitavad Punaarmee õhuväed mitmeid linnu Eestis. Tuntuim neist on 9. märtsi Tallinna pommitamine, kus hukkus 757 inimest, hävis 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet. Tulemusena jäid ~20 000 inimest peavarjuta.
-
Uluots tegi käsikirjaga katse seada võimule uue Iseseiseva Eesti valitsuse.
-
Lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel. Lahing toimus Porkuni järve ja Tamsalu raudteejaama vahelisel alal. Lahing oli Eesti ajaloo üks verisemaid.
-
Peale Nõukogude vägede saabumist Tallinnasse arreteeritakse Uus valitsus - nad saadetakse Siberisse. Algab järjekordne Nõukogude okupatsioon.