Eesti 20-21 sajandil

By gfseagk

  • 1905. aasta revolutsioon

    12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas streigid solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud Verise pühapäevaga.
  • Period: to

    Eesti Esimeses maailmasõjas

    Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.

  • Autonoomia

    Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni saavutas Eesti autonoomia (loodi kogu Eestit ühendab kubermang), kuid see kadus enamlaste võimupöörde järel sama aasta oktroobris
  • Period: to

    I Saksa okupatsioon

    Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

  • Oktoobripööre Eestis

    Riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa ajutise valitsuse.

  • Eesti Vabariigi loomine

    Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu Vanemate nõukogu kasutas ära olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, Liikmed olid: Konstatin Päts, Jüri Vilms ja Konstatin Konik

  • Vabadussõda

    Esimese maailmasõja käigus Eesti territooriumi Saksa keisririigi hõivanud väed olid maailmasõja lõpu tõttu Eestist lahkumas.

  • Maaseaduse vastuvõtmine

    1. aasta maareform oli Eesti Vabariigi 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud reform, mille käigus riigistati suurmaaomandused ning loodi riigi tagavaramaa ja uued talukohad.

  • Tartu rahu

    Tartu rahuleping on Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda

  • Esimene põhiseadus

    Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus 21. detsembril samal aastal.

  • Kommunistide mäss

    1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse

  • 1934. aasta riigipööre

    Riigivanema valimistel kandideerinud poolt 12. märtsil 1934 korraldatud veretut süjaväelist riigipööret, mille käigus kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandiaati Andres Larkat
  • Period: to

    ENSV periood

    Eesti NSV kuulutati välja pärast Nõukogude Liidu korraldatud juunipööret võltsitud valimistega kokkuklopsitud Riigivolikogu II koosseisu otsusega 21. juulil 1940. 22. juulil

  • Saksa okupatsioon Eestis

    Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon kestis Eestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktroobrini.
  • Period: to

    II Saksa okupatsioon

    Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.
  • Period: to

    Juuniküüditamine

    Juuniküüditamine oli 14. juunil 1941 toimunud Nõukogude repressiivorganite teostatud esimene massiline küüditamine Baltikumist, mille käigus arreteeriti Eestist umbes 3000 meest, kellest enamik suri GULAG-i koonduslaagrites.
  • Period: to

    Nõukogude okupatsioon Eestis

    Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt. Ajaliselt võib jaotada selle kolmeks:
  • Period: to

    Marsiküüditamine

    Märtsiküüditamine oli 1949. aasta 25. märtsist kuni 28. märtsini aset leidnud Nõukogude Liidu võimude korraldatud Eesti elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaale.

  • Eesti vabariigi taasiseseisvumine

    Avalikustati MRP koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus
  • Period: to

    Eesti Vabariik võetakse vastu Euroopa

    Eesti astumine Euroopa Liitu oli ligi kümneaastane protsess, mis algas Eesti ametliku liitumistaotluse esitamisega 1995. aastal ning lõppes Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liidu liikmete hulka 2004. aastal.

  • EV ühinemine NATOga

    1. märtsil 2004 saab liitujariigist NATO täieõiguslik liige Brüsselis 26. märtsil 2003 alla kirjutatud seitsme uue NATO liikmesriigi – Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.