-
12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas streigid solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud Verise pühapäevaga.
-
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.
-
Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni saavutas Eesti autonoomia (loodi kogu Eestit ühendab kubermang), kuid see kadus enamlaste võimupöörde järel sama aasta oktroobris
-
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
-
Riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa ajutise valitsuse.
-
Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu Vanemate nõukogu kasutas ära olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, Liikmed olid: Konstatin Päts, Jüri Vilms ja Konstatin Konik
-
Esimese maailmasõja käigus Eesti territooriumi Saksa keisririigi hõivanud väed olid maailmasõja lõpu tõttu Eestist lahkumas.
-
- aasta maareform oli Eesti Vabariigi 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud reform, mille käigus riigistati suurmaaomandused ning loodi riigi tagavaramaa ja uued talukohad.
-
Tartu rahuleping on Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda
-
Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus 21. detsembril samal aastal.
-
- detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse
-
Riigivanema valimistel kandideerinud poolt 12. märtsil 1934 korraldatud veretut süjaväelist riigipööret, mille käigus kindralleitnant Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandiaati Andres Larkat
-
Eesti NSV kuulutati välja pärast Nõukogude Liidu korraldatud juunipööret võltsitud valimistega kokkuklopsitud Riigivolikogu II koosseisu otsusega 21. juulil 1940. 22. juulil
-
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon kestis Eestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktroobrini.
-
Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.
-
Juuniküüditamine oli 14. juunil 1941 toimunud Nõukogude repressiivorganite teostatud esimene massiline küüditamine Baltikumist, mille käigus arreteeriti Eestist umbes 3000 meest, kellest enamik suri GULAG-i koonduslaagrites.
-
Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt. Ajaliselt võib jaotada selle kolmeks:
-
Märtsiküüditamine oli 1949. aasta 25. märtsist kuni 28. märtsini aset leidnud Nõukogude Liidu võimude korraldatud Eesti elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaale.
-
Avalikustati MRP koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus
-
Eesti astumine Euroopa Liitu oli ligi kümneaastane protsess, mis algas Eesti ametliku liitumistaotluse esitamisega 1995. aastal ning lõppes Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liidu liikmete hulka 2004. aastal.
-
- märtsil 2004 saab liitujariigist NATO täieõiguslik liige Brüsselis 26. märtsil 2003 alla kirjutatud seitsme uue NATO liikmesriigi – Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.