-
Sõja algus. Inglise kuningas Edward III kuulutas end avalikult Prantsusmaa troonipärijaks (tema vanaisa oli olnud Prantsusmaa kuningas Philippe IV).
-
Inglismaa kuningas Edward III tungis koos 15 000 mehega ( enamuses relvastatud vibukütid) Prantsusmaale ja liikus kiiresti edasi. Prantsusmaa kuningas Philippe VI lubas inglastel võitluspaiga valida ning kaotas Crécy lahingu, kuigi omas kolmekordset ülekaalu. Kahjuks oli tema sõjapidamine vanamoodne, võrreldes inglastega.
Pildi allikas :https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Cr%C3%A9cy -
1348-1350 Euroopas levis kohutav katkuepideemia ehk nn must surm.Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit. Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu.
pildi allikas:https://en.wikipedia.org/wiki/Black_Death#/media/File:Paul_F%C3%BCrst,_Der_Doctor_Schnabel_von_Rom_(coloured_version).png -
Prantslased said hävitavalt inglastelt lüüa.Vangi langes ka kuningas Jean II. Hea, kes pääses vabaks alles pärast tohutu lunaraha maksmis.
Pildi allikas :https://et.wikipedia.org/wiki/Poitiers%27_lahing_(1356)#/media/Fail:Bataille_de_Poitiers_1356.jpg -
Žakerii oli 1358. aastal Saja-aastase sõja ajal Prantsusmaal toimunud talupoegade mäss. Talupoegade pilkenimi oli Jacques, mille järgi hakati seda ülestõusu nimetama žakeriiks . Ülestõusnud karistasid julmalt nii feodaale kui ka vaimulikke, kes nende koormisi olid suurendanud. Žakerii käigus hävitati ka dokumente, kus olid kirjas talupoegade kohustused. Ülestõusu oli väga raske maha suruda.
Pildi allikas :https://www.timewisetraveller.co.uk/jacquerie.html -
Brétigny leping oli Inglise kuninga Edward III ja Prantsusmaa kuninga Johannes II vahel 8. mail 1360 koostatud ja 24. oktoobril 1360 ratifitseeritud leping. Tagantjärele nähakse, et sellega tähistati nii saja-aastase sõja esimese etapi lõppu kui ka inglise võimu kõrgust mandril.
Pildi alllikas :http://www.emersonkent.com/historic_documents/treaty_of_calais_1360.htm -
Jeanne d'Arc ka Orléansi neitsi ; 6. jaanuar 1412 Domrémy (praegu Domrémy-la-Pucelle) – 30. mai 1431 Rouen on prantsuse rahvuskangelane, katoliku kiriku pühak.
Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks.
Pildi allikas:
https://et.wikipedia.org/wiki/Jeanne_d%27Arc#/media/Fail:Joan_of_Arc_miniature_graded.jpg -
Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléansi, võeti teda kuulda.
Pildi allikas: https://www.britannica.com/biography/Saint-Joan-of-Arc -
- mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Pildi allikas: https://www.britannica.com/biography/Saint-Joan-of-Arc/Capture-trial-and-execution
-
Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
Pildi allikas: https://allthatsinteresting.com/joan-of-arc-death -
Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.
Pildi allikas: https://www.historytoday.com/archive/battle-castillon-1453-end-hundred-years-war -
- juunil 1456 kuulutas Calixtus III Jeanne d'Arci vastu esitatud kohtuotsuse õigustühiseks. Paavst langetas otsuse Jeanne'i ema palvel. Pildi allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Pope_Callixtus_III
.png){kind=link}
#/media/Fail:Bataille_de_Poitiers_1356.jpg){kind=link}
