-
Algas perestroika
-
Rahvas protestis (foforiidikampaania)
-
- augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus
-
-
-
Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning
avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle -
Kõige massilisem rahvaliikumine. Esimest korda toodi avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp.
-
Vatuseis parteijuhi K. Vaino vastu. Vaino Väljas uueks parteijuhiks
-
Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse
-
Rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul (300 000 inimest). Üleskutse omariikluse taastamiseks.
-
Sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
-
Mõne aja pärast kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks
-
Eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise
järjepidevuse alusel -
Moskvale surve avaldamiseks korraldatud protestiaktsioon (Tallinnast Vilniuseni)
-
Kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus.
Valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. -
Esimesed demokraatlikud valimised peale EKP lõhenemist. Esimees- Arnold Rüütel
Valtsusjuht- Savisaar -
Pidi lõppema omariikluse taastamisega
-
Taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine. Koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud.
-
Kolmes Balti riigis toimus ennetav referendum, kus
elanikkonna enamus pooldas iseseisvuse taastamist. -
IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem.
-
Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks.
-
Ülemnõukogu võttis vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“