Pöördepunktid 20.saj Eesti ajaloos

By PyrOz da piiihhh

  • Revolutsioon Eestis

    1905.a. puhkesid kogu Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused. Mõningad põhjused: 1) kodanikuõiguste ja demokraatia puudumine 2) Parteide ning ametiühingute tegevus oli keelatud 3) Venestuspoliitika
    Tulemused: 1) Oktoobrimanifest 2) venestuspoliitika vähendamine
    16.oktoober 1905 Uue turu veretöö

  • Veebruarirevolutsioon

    Tsaari kukutamine, Eesti alade ühendamine, kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad, demokraatlikud vabadused ning parteide legaliseerimine, Maapäev.

  • Oktoobripööre

    Enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Maapäeva koosolekul otsustati: 1) Eesti tulevase riigikorra peab määrama rahva poolt valitud Asutav Kogu 2) kuni selle kokkuastumiseni on kõrgeimaks võimuks Maapäev
    Enamlased hakkasid populaarsust kaotama

  • Eesti iseseisvuse väljakuulutamine

    Sakslaste pealetung, Eesti Päästekomitee, 24.veebruaril 1918 Kuulutati välja Eesti iseseivumine. Eesti Ajutine Valitsus (Peaminister K.Päts)
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    Saared okupeeriti 1917.a oktoobril, Saksastamine, 11 november 1918 alustas Eesti Ajutine Valitsus saksa okupatsioonivägedelt võimu ülevõtmist.
  • Period: to

    Vabadussõda

    Nõugokude Venemaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust, Landeswehri sõda, Võidupüha - 23.juuni 1919 Võnnu lahing, Asutava kogu valimised, (Maaseadus - 1919. oktoober) (Põhiseadus- 1920 juuni), Tartu rahu(2.veebruar 1920),
  • Period: to

    Vaikiv ajastu

    1920-1934 demokraatlik parlamentaarne riigikord, 1930- sisepoliitiline kriis, 1938.a K.Päts Eesti esimeseks presidendiks.

  • Molotov-Ribbentropi pakt

    Eesti jäi NSV Liidu mõjusfääri, Saksamaa alustas Poola vastast sõda, 28. sept 1939 baaside leping
    Umsiedlung
  • Period: to

    Nõukogude okupatsioon

    Tööstuse natsionaliseerimine, 1941 juuniküüditamine

  • Juunipööre Eestis

    NSVL okupeeris Eesti,
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    Saksastamine ja natsionalismi peale surumine

  • Taasiseseisvumiskatse

    Otto Tief'i valitsus, Eesti taasiseseisvumiskatse luhtus

  • Gorbatšovi reformid ja uus ärkamisaeg

    M.Gorbatšov valiti NLKP KK peasekretäriks. Riik oli kriisis ning sellest väljumiseks algatats Gorbatšov perestroika, senine karm tsensuur lõdvenes

  • Fosforiidikampaania

    Rahvas protestis Virumaal fosforiidi kaevandamise vastu, kaevandamisest loobuti.

  • MRP-AEG

    Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine, nende eesmärgiks oli MRP avalikustamine ning selle tagajärgede likvideerimine. MRP-AEG organiseeris ka esimese kommunismi vastase poliitilise meeleavalduse Tallinnas Hirvepargis 1987.23.augustil

  • Isemajandava Eesti kontseptsioon

    Eesti NSV täielik isemajandamine, turumajandus, oma raha, Valitsuses sai see karmi kriitika osaliseks aga rahva seas leidis see poolehoidu.

  • EMS

    Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon.

  • ERSP

    Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamine. ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile Alternatiivne partei Eestis.

  • Aastapäevad

    EMS-i ja ERSP poolt organiseeritakse esimest korda avalikud Tartu rahu aastapäeva (2.02.1988.a. Tartus) ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamised (24.02.1988.a. Tallinnas)
  • Period: to

    Laulev revolutsioon

    See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused, Nendel üritustel toetati sõnavõttudes Gorbatšovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele.

  • loominguliste liitude ühispleenum

    Kritiseeriti seniste ENSV valitsejate tegevust ning isemajandamise läbiviimist; rahvusteaduste tähtsustamist; avalikustamise süvendamist; immigratsiooni tõkestamist jne.

  • RR

    Rahvarinne kujunes E.Savisaare juhtimisel kiiresti massiorganisatsiooniks.

  • Eestis on välja kujunenud selgepiirilised poliitilised suunad

    A) Radikaalid/Rahvuslased: esindajad ERSP; EMS jne, need liikumised panid aluse kodaniku komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine, 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi
    B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: esindajad RR, EKP, pooldasid mõõdukaid reforme, Moskva vastuollu ei tahtnud astuda, vaid oldi nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimuga, kui Eesti saab laialdase autonoomia
    C) Impeeriumimeelsed jõud: Esindajad Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu, Oldi vastu Eesti

  • Võimuvahetus EKP juhtkonnas

    Senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Moskva lootis seda tehes tekkinud pingeid maandada.

  • ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni

    NSV ja Liidu keskvõimu ja Eesti suhte aluseks pidi saama liiduleping, eesti keel kuulutati riigikeeleks (keeleseadus), 24.veebruar iseseisvuspäevaks, sini-must-valge lipp

  • Balti kett

    Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, osalejaid 2 miljonit, 600 km pikk, Nõuti MRP avalikustamist, omariiklust Balti liiduvabariikidele

  • Eesti Kongressi valimised

    Selle taga oli iseseisvusliikumise radikaalne suund, viimasel hetkel ühinesid RR ja EKP, valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam

  • Eesti NSV Ülemnõukogu valimised

    Demokraatlikud valimised, presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli, valitsusjuhik Efgar Savisaar

  • Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi

    Pidi lõppema iseseisvuse taastamisega, Eesti NSV hümni, vapi ja lipu kasutamine, Eesti Vabariigi nimetus
  • Period: to

    Pingete suurenemine Balti liiduvabariikides

    Põhjused:
    1) Iseseisvumis vastased meeleavaldused
    2) Lätis ja Leedus korraldati jõuoperatsioone, millega loodeti neid sundida oma eesmärkidest loobuma
    3) Liidulepingu pealesurumine
    4)NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega
    5) Majandus langus kogu NSV Liidus, kaasaarvatud ka Eestis

  • Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses

    sellega sooviti ennetada Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Eestis toetas 77,8% Eesti Vabariigi iseseisvumist ning sõltumatuse taastamist
  • Period: to

    Augustiputš

    riigipöördekatse, millega moodustati Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, Gorbatšov pandi, kuulutati välja erakorraline seisukord

  • Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta

    Mõõdukas ja radikaalne tiib jõudsid kokkuleppele, Põhiseadusliku Assamblee moodustamine
  • Period: to

    Välisriigid hakkavad tunnustama Eesti iseseisvust

    Esimesena Island, seejärel ka paljud suurriigid, 6.septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit

  • Kinnitati uus Põhiseadus

  • Oma raha

    Üleminek turumajandusele

  • Presidendi ja Riigikogu valimised

    Esimeseks taasiseseisvunud Eesti presidendiks L. Meri, valitsusjuhiks M.Laar, Eesti Kongress lõpetas tegevuse

  • Juulileping

    Venemaa väed lahkusid Eestist, baasid likvideeriti, See sündmus tähistas lõplikku Eesti taasiseseisvumist