Eesti ja Ukraina sõjas ja rahus

By Ralf4051

  • 1920

    Eestlased saavutasid võit vabadussõjas Nõukogude Venemaa üle. Ukrainast ja Valgevenest sai Nõukogude-Poola sõja (1919‒1921) tanner. Tihedas koostöös Ukraina Rahvavabariigi armeega vallutati 1920. aasta kevadel Kiiev. Punaarmee sai pealetungis Varsavisse poolakatelt hävitavalt lüüa.
  • Period: to

    1917

    tuli Kiievis kokku Ukraina rahvaesindajate kogu ehk keskraada, kus olid esindatud peaaegu kõik ukrainlasi ühendavad erakonnad ja sotsiaalsed rühmad.

  • 1918

    Jaanuaris 1918 kuulutati Kesk- ja Ida-Ukrainas välja iseseisev Ukraina Rahvavabariik. 24.veebruaril 1918 kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik.

  • 1919

    Jaanuaris ühines iseseisva Ukraina rahvavabariigiga Austria-Ungari aladel välja kuulutatud Lääne - Ukraina rahvavabariik. eestlased saavutasid võidu Võnnu lahingus 23.juunil 1919 baltisakslaste väe Landeswehri üle.

  • 1921

    Märtsis sõlmiti Riia rahuleping. Lääne-Ukraina anti Poolale ja Ida-Ukraina koos Kiieviga Nõukogude Venemaale.

  • 1932-1933

    Toimus suur Ukrainlaste näljahäda, kus hukkus enamjaolt 3,5 miljonit inimest..

  • 1939

    Algas teine maailmasõda. 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti ehk lepingu, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel ära hulk Euroopa riike. Esimesena kadus juba sama aasta septembris maailmakaardilt Poola, mille lääneosa hõivas Saksamaa ja idaosa Nõukogude Liit.

  • 1940

    1. juunil marssis üle Eesti piiri 100 000 Nõukogude punaarmeelast. Valitsus sunniti ametist lahkuma. Nõukogude Liit okupeeris ja annekteeris7 Eesti. Sama toimus Lätis ja Leedus.

  • 1941

    Juunis ründas Saksamaa oma hiljutist liitlast Nõukogude Liitu n ing algas Saksa okupatsioon.

  • 1944

    1. septembril vallutas taas Punaarmee Tallinna. 9.märtsil pommitas Nõukogude lennuvägi pool Tallinna, sealhulgas rahvuse sümboli, Estonia teatri varemeteks. Sügisel okupeeriti taas eesti punaarmee poolt.

  • 1945

    Saksamaa kirjutas kapitulatsiooniaktile alla kaks korda: 7. mail Prantsusmaal Reimsis lääneliitlaste juuresolekul ja 8. mail oma pealinnas Berliinis, kui olid kohal nii lääne kui ka Nõukogude Liidu esindajad. Et allakirjutamine Berliinis leidis aset 8. mai hilisõhtul, mil Moskva aja järgi oli kell juba üle südaöö ja alanud oli 9. mai, tähistatakse II maailmasõja lõppu Euroopas eri kuupäevadel.

  • 1950

    1. mail tähistatakse ka Euroopa päeva, sest just sel kuupäeval aastal tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman ettepaneku asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest kasvas hiljem välja Euroopa Liit.

  • 1985

    tuli Moskvas võimule Mihhail Gorbatšov, kes sai aru, et Nõukogude Liit on lääneriikidest majanduslikult, sõjaliselt ja kultuuriliselt maha jäänud.

  • 1991

    1. augustil, kui Moskvas oli toimumas putš (riigipööre) ja Mihhail Gorbatšov oli võimult kõrvaldatud, kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, meie tolleaegne parlament, Eesti iseseisvuse taastatuks.

  • 1992

    Võeti vastu uus põhiseadus, sügisel alustasid tööd Riigikogu, peaminister Mart Laari juhitud valitsus ja president Lennart Meri. Eestis tulid võimule uued jõud, kes otsustasid kohe võtta sihiks Euroopa Liidu ja NATOga ühinemise, siis Ukrainas jäi vana eliit püsima ja riigil kulus peaaegu 14 aastat, et saada üle nõukogulikust elukorraldusest.

  • 1994

    Estonia uppus tormisel septembriööl. Eesti territooriumilt lahkusid Vene väed 31. augustil.

  • 2004

    Eesti ühines Euroopa Liidu ja NATOga. Algas nn oranž revolutsioon, mille tulemusena võimule tulnud president Viktor Juštšenko üritas pöörata Ukrainat näoga läände.

  • 2007

    Aprillis lahvatas pronksiöö, kui II maailmasõja mälestussamba ümberpaigaldamine Tõnismäelt Kaitseväe kalmistule vallandas Tallinna linna rüüstamise.

  • 2014

    Jaanuaris toimusid meeleavaldajate ja miilitsa kokkupõrked, kus hukkus üle 100 inimese. Ukraina president Janukovitch tagantati. Veebruaris toimunud muudatusi ja selgelt valitud Euroopa suunda ning vastusammuna okupeeris ja annekteeris märtsikuus Venemaa Krimmi poolsaare. Aprillis alustas Venemaa sõjategevust ka Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas.

  • 2022

    24.veebruaril alustas Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. 10. märtsil 2022 otsustasid Euroopa riigijuhid, et nende tingimuste täitmise üle alustatakse Ukrainaga nõupidamisi.