Geokromoloogiline skaala.

Geokronoloogiline skaala Markus M G2EV

By markusmuskat
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Algas planeet maa tekkega. Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Kivimeid on väga vähe ja neid on leitud ainult Gröönimaalt ja Kanadast ja Austraaliast. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivine piirkond ja oli palju meteoriidi sadusid. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Tekkisid eluvormid ning vanimad leitud mikroorganismid on leitud sealt.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. selles ajatsüklis kasvas ka hapniku sisaldus atmosfääris. Toimus ka mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mida on märgata ka tänapäeval.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Sel perioodil oli rikkalik elustik soojades troopikameredes.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojadesmeredes kujunesid mitmed erinevad veeloomad. Siluri ajal jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaale jõudsid ka esimesed loomad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes valitses rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestvus 359 mln kuni 299mln aastat tagasi. Seda perioodi katsid maismaal võimsad metsad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Kestus 299mln-252mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Elu oli liigi vaene kuna paljud liigid oli väljasurnud ja liikide taastumiseks kulus elustikul ligikaudu 10 mln aastat.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal elanud loomad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, uued imetaja- ja linnuliigid.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Ajastul algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima oli soe ja niiskle kuid ajapikul hakkas see jahenema, mitmeid metsi hakkasid asendama savannid, preeriad ja rohumaad.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud.
  • Kvatenaar
    2 BCE

    Kvatenaar

    Kestvus 2,5 mln aastat kuni tänaseni. Ajastul alguses ilmuside inimese vahetud eellased, nendest tekkisid tänavusedinimesd.