-
kestis 4,6mld-4mld aastat tagasi. Oli vulkaanailiselt aktiivne ja olid meteoriidisajud.Hadaikumi lõpuks tekkis algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid. Selles perioodis tekkinud kivimeid on leitud Gröönimaalt, kanadast ja Austraaliast. -
-
4,5mld a tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga ning moodustus Kuu -
Kestis 4mld-2,5mld aastat tagasi. Arhaikumi Meredes arenesid algelised eluvormid. On leitud sellest ajast mikroorganisme nt vetikad ning on leitud neis säilinud bakterfossiile -
-
-
-
Kestis 2,5 mld-542 mln aastat tagasi. Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis suurenes tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. -
-
-
-
542-485 mln aastat tagasi. Väga kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja ka tänapäeval eksisteerivate organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine-röövloomade hambad tugevnesid, seevastu tekkis paljudel loomadel tugev välisskelett ja mineraalne toes. -
-
-
-
485-443 mln aastat tagasi.Esimesed maismaataimed. Kliima soe, kuid ajastu lõpus tekkis jääaeg. Sellega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra ja see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
443-419 mln aastat tagasi. 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid. ujusid primitiivsed kalad. Väikse ja lihtsa ehitusega maismaataimed, mis asusid niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid. -
419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Merede äärealadel korallide, lubivetikate ja kihtpoorsete riftid. Tekkisid esimesed mered ja ilmusid esimesed kahepaiksed. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. -
-
-
359-299 mln aastat tagasi. Võimsad metsad. Osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad. -
299-252 mln aastat tagasi. Tekkis Panthalassa ookeaniga ümbritsetud Pangea hiidmanner. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus karmi kliima tõttu olid ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kus hävis kuni 95% kõigist liikidest. -
252-201 mln aastat tagasi. Oli liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Esimesed dinosaurused. Järjekordne väljasuremine. Dinosaurused domineerisid. Esimesed imetaja, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
-
201-145 mln aastat tagasi. Suurenes dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. krokodillid ja kilpkonnad. paljasseemnetaimedest metsad katsid suure osa maismaast. -
-
145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad (oletatav meteoriidiplahvatus). -
-
-
-
66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses oli kliima soe, ajastu lõpupoole kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid asendasid seniseid metsi. -
-
-
-
23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite kuju ja asukoht hakkas omandama tänapäevast ilmet. Suurenes madude, konnade, laululindude, hiirte ja rottide arvukus. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. Korduvad jäätumised. Poolustel jääkate. -
-
2,5-0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Paljude imetaja: mammut, karvane ninasarvik ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine, mille põhjuseks võis olla inimtegevus.