-
-
Maa kujunemine. Kivimeid Hadaikumist on leitud vaid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood ja sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist.
-
-
Kambrium
Ordoviitsium
Silur
Devon
Karbon
Perm
Triias
Juura
Kriit
Paleogeen
Neogeen -
-
Esimesed kalad.
Rohkelt trilobiite.
Skeletiga organismid.
Kasvas planktiliste vetikate hulk- toiduks rikkalikule loomastikule.
Käsnad, ainuõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
Saak-ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
Esimesed maismaataimed.
Odasabad.
Troopikameredes rikkalik elustik.
Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimud kliima kiire jahenemine.
Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Lihtsa ehitusega ja väiksed maismaataimed, mis kasvasid niisketel aladel.
Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Rikkalik merepõhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid.
Esimesed metsad ja kahepaiksed. Kalade domineerimine. Tolleaegsed tippkisjad- rüükalad ja vihtuimsed. -
-
-
Võimsad metsad. Tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Esimesed roomajad. Suurema osa kivisöe tekkimine. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
-
Hiidmanner Pangea. Kuivas kõrbes karm kliima. Ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
-
Morganucodon- üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, elas triiase ajastul.ö
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-