-
Õpetamise võttis esimestel aastatel enda peale vallakirjutaja H. Wälli, kes tegeles lastega peamiselt individuaalkorras. Koolikohustus oli kaks aastat. Omandati algteadmised järgmistes ainetes: veerimine, peastarvutamine, tahvli peal rehkendamine, katekismuse peatükkide väljaütlemine ja koraalide laulmine.
-
Koolimeistriks sai T. Ervin. Sel perioodil viidi sisse kolmeaastane koolikohustus. Lisaks hakati õpetama maateadust ja ajalugu. 1880. aastal käis koolis 63 talulast.
-
Koolmeistriks valiti J. Männi.
-
Uueks koolmeistriks sai K. Elving. 1883. aastal õppis esimeses ja teises klassis kokku 37 õpilast, kolmandas klassis käis kord nädalas õpitut meelde tuletamas 40 last.
-
Seoses uue koolmeistri, Aleksander Wumbergi, tulekuga paranes kooliõpetus tunduvalt. Koolmeister valdas korralikult eesti, vene ja saksa keelt. Õppeainete nimekirja lisandusid ilukiri ja vene keel. 1888. aastal käis koolis 68 last, 1893. aastal 56 last, 1895. aastal 55 ja 1901. aastal 41 last. 20. sajandi alguses kooliskäijate arv vähenes.
-
Järgmiseks koolmeistriks sai Hans Marmor.
Sajandi alguses kasutati hindamisel numbreid nullist viieni.
5 – wäga heasti mõistnud
4 – heasti mõistnud
3 – keskmiselt mõistnud
2 – puudulikult mõistnud
1 – halwasti mõistnud
0 – ei ole midagi mõistnud
Lisaks hinnati elukombeid, tähelepanemist, usinust ja edasiminekut. -
Sel perioodil oli õpetajaks Aleksander Rebatov.
-
Saku Vallakool nimetati ümber Saku 4-klassiliseks Algkooliks. Õpetajaks oli neiu M. Berson. Muutus ka koolielu: õpilaste hulk kasvas, ruumipuudus suurenes, õpitingimused olid viletsad, lapsed puudusid. Endiselt töötasid kõik klassid ühes ruumis ja ühe õpetaja käe all. Aasta hiljem käis koolis vaid 18 last. Kooli peeti elujõuetuks ning taheti isegi sulgeda.
-
Saku Algkooli õpetajaks määrati ajutiselt Marie Rosenberg. 1923. a veebruaris esitas Saku vald avalduse koolimajade ehitusfondile laenu saamiseks, et ehitada uus kool vana koolimaja vahetusse lähedusse. Esialgu jäi laen saamata, sest riigi haridusametnike arvates polnud ehituskrunt kõige paremini valitud, kuna kool oleks jäänud Kurtna kogukonna lastele kaugeks.
-
Lastele asus teadmisi jagama õpetajate kutseettevalmistuskursused läbinud Helmi Õun. Kooliprogrammi õppeained olid kodulugu, emakeel, võimlemine, matemaatika, looduslugu, maateadus, laulmine, tööõpetus, joonistamine, ajalugu ja võõrkeeled. Erilist tähelepanu pöörati koduümbrusele, käidi tihti looduses ja selgitati loodusseadusi. Usuõpetus oli keelatud, aga vanemate soovil võis selle tarbeks kaks korda nädalas kooliruume kasutada.
-
Kooli juures hakkas tegutsema avalik raamatukogu, mille esimesed raamatud olid vallavalitsuse, Harjumaa Koolivalitsuse ja rikkamate taluperemeeste annetus. Raamatukoguhoidja ülesandeid täitis kooliõpetaja.
-
Õpetama asus Juhan Künnap, käsitööõpetajana tema naine Melanie.
1925/26. aastal õppis Saku 4-klassilises Algkoolis 29 last. Üheks õppeaastaks liitusid Saku ja Kurtna kogukonna koolid. Kurtnas oli 1. ja 2. klass, Sakus aga 3. ja 4. klass.
1927. aastal jõuti koolimaja planeerimisel positiivse lahenduseni. Nõustuti ettepanekuga rajada Kajamaale vana kooli lähedusse uus hoone, milles jätkuks ruumi nii koolile kui ka rahva- ja vallamajale.
1928. aastal muudeti koolikohustus viieklassiliseks. -
Saku kooli õpetajaks määrati Johannes Herman, käsitööõpetajana jätkas Melanie Künnap.
-
- aastal muudeti Saku Algkool kuueklassiliseks ja õpetajaks määrati Elfriede Mitt. Aasta hiljem muudeti kool kahekomplektiliseks, mis tähendas, et koolis hakkas töötama 2 õpetajat ja klassid jaotati kaheks. 1.-3. klass jäid vanasse koolimajja ja 4.-6. klass asusid valmivasse koolimajja. 1930/31. õppeaastal käis koolis 33 last, järgmisel aastal juba 54. Lisaks E. Mittile oli õpetajaks ka Johannes Herman.
-
Saku koolimajale (Kajamaal) nurgakivi panemine 1933.a
-
- aastal avati pidulikult Saku uus kooli-, rahva- ja vallamaja. Ehitise rajamise idee oli Saku volikogu liikmetel tekkinud juba 1923. aastal, kuid plaani hakati ellu viima alles neli aastat hiljem, mil pandi paika maja nurgakivi. Ehitajaks oli Põllutöökoja Ehitustalitlus,kelle poolt oli ka projekt. Vaatamata uue hoone rajamisele ei mahtunud siiski kõik õpilased ära ja osad lapsed pidid õppima vanas majas. Koolis oli 56 õpilast, õpetajateks E.Mitt ja J.Herman.
-
Juba esimesel õppeaastal selgus, et kooli planeerimisel on tehtud viga, paigutades klassitoa vallamaja arestikambrite kõrvale. Sellele seigale juhtis tähelepanu isegi Haridus-ja Sotsiaalministeerium, kes soovitas kooli tegevuse majas lõpetada, kuni olukorrale leitakse lahendus. 1936. aastal valmis ümberehitus, mille käigus muudeti arestikambrid klassitoaks. Teise klassitoa valmimine võimaldas kogu koolil alustada õppetööd ühes majas.
-
Kajamaa kooli õpetajaks sai A.Reinberk, 1944. a aga E.Kalmin, kes saadeti hiljem Siberisse. Sõja ajal töötas koolis mitmeid õpetajaid ja juhatajaid.
-
- aastal muudeti kool 7-klassiliseks. Edasi õppima tulid ka need, kellel kuus klassi ammu lõpetatud.
-
1950-ndate lõpus alustati kooli juures töid kiviktaimla ja uute lillepeenarde rajamiseks. Paari aastaga jõuti haljastustöödega nii kaugele, et Kajamaa Kooli ümbrus oli Harju rajooni algkoolide hulgas kõige paremini hoolitsetud. Koolimaja lähedal oli ka kooliaed, kus kasvasid erinevad viljapuud ja marjapõõsad.
-
Aastail 1954-1956 sai juhatajaks A.Vihvelin. Koolimajas oli sisse seatud internaat, kus kaugemal elavad õpilased ööbisid.
-
- aastal suleti vanemad klassid ja kool jäi tegutsema 4-klassilise algkoolina. Juhatajaks määrati V.Minn.
-
1960.-1970. aastatel oli Kajamaa Algkool suurimaid Harju rajoonis, kuigi koolis käis vaid 25-30 õpilast.
-
- aastal otsustati väikekoolid üleriigiliselt sulgeda. Kuigi 1970. aastal alustati kolme klassiga, likvideeriti kool 1971. aasta mais.
-
- aastal suleti Kajamaa Algkool. Nii katkes 101 aasta pikkune hariduselu Kajamaal.Samal aastal hävis tules ka vana,1868. aastal ehitatud koolimaja.
-
- aasta maist suleti kool lõplikult, samuti lõpetas töö rahvamaja.
-
19 pikka aastat järelvalveta olnud endine koolimaja lagunes. Vahepeal taheti siia rajada nii hotellitüüpi ühiselamut kui ka kultuuri- ja spordikeskust. 1983. a oli tulekahju.
-
- septembril 1990 taasavati Kajamaa Lasteaed-Algkool. Juhatajaks sai Sirje Õruste. Lasteaiarühm avati sama aasta novembrikuu alguses.
-
Pikemat aega oli koolis tööl 6 õpetajat ja lasteaias 2 õpetajat ja 1 õpetaja abi. Maja kasutati ka rahvamaja ja raamatukoguna.
-
1993 -1994
Valla esimene kool asutati Kajamaal. Koht, kus
1869. aastal sai alguse Saku valla hariduselu,
tähistati 1994. aastal kiviga
Sügisel alustas kool 5-klassilisena. Kevadeks õpis koolis 28 õpilast. -
Alates 1. septembrist 2005. a kuulus kool Kurtna Lasteaed-Algkooli juurde, nimetusega Kurtna Lasteaed-Algkooli Kajamaa maja. Peale lõpetamist suleti Kajamaa koolimajas lasteaiarühm.
-
Kajamaa uueks juhatajaks sai Ave Paat. Töö korraldati individuaalsete õppekavade järgi.
-
Kajamaa Koolis õppis 32 õpilast ning lisandus mitmeid uusi õpetajaid. Õpilased õppisid individuaalsete õppekavade alustel ja väikestes rühmades. Kooli direktoriks sai Küllike Sillapuu.
-
Selle ajastu uueks direktoriks sai Maire Metsalu .........
-
2012.-2013. aasta
Kajamaa Kooli sümbolid on kooli lipp, laul, leht, pastapliiats ja helkur.
2012. aasta veebruaris sai Kajamaa Kool oma kooli laulu. Sõnad kirjutas Kristi Väär ja muusika tegi Urmi Sinisaar. Laul koosneb viiest salmist ja kahest refräänsalmist. Laul algab järgmiste sõnadega ....
Põhja-Eestis Harjumaal,
kus on küla Kajamaa,
rohelises metsatukas,
väikses armsas põllunukas ......... -
Kajamaa koolipere kutsus külla sõbrad, koostööpartnerid ja toetajad, et koos olla tunnistajaks kooli lipu õnnistamisele. Seejärel õnnistas kooli lipu sisse Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots.
-
- septembril 2014. aastal alustab direktor Lilian Voog 46 õpilasega.
-
Kajamaa Kooli uueks juhiks sai Merit Udusalu.
-
Ajalootelg valmis Kajamaa Kooli 150. aasta juubeli raames. Ajalootelje koostasid Anu Kallas, Ülle Joosing ja Triin Toomjõe-Zuts.
