-
Sündis Kadrinas
-
- mai 1819 – 13. juuli 1890
-
Aastast-aastasse arenevad ideed ja Kalevipoja trükkijõudmisega seotud sündmused, alates K.-J. petersoni "Soome mütoloogia" ilmumisest (1822) kuni Kreutzwaldi "Kalevipoja" kordustrükkideni tema eluajal.
-
Kolme isamaakõne autor
-
Sündis
-
Rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja.
-
Sündis Pärnumaal. On kirjutanud umbes 300 luuletust. Kodaniku nimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Asub 100kroonise esileheküljel. Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju.
-
Fr.R.Kreutzwaldi populaarteaduslik almanahh
-
Koosneb 12 loost. Sisaldab F. R. Kreutzwaldi "Kalevipoja" esimest varianti, mida ta kirjutas märtsist novembrini 1853 pärast tutvumist soome eepose "Kalevala" saksakeelse tõlkega.
-
Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. "Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele.
-
Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased.
-
On rahvuseepose "Kalevipoeg" autor
-
Looja Johann Voldemar Jannsen
-
Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid.
-
Rahvuslik liikumine tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880.
-
Talurahva tegevuses suurenes üha esmane organiseeritus oma poliitika ajamisel.
-
Viimane luuletus oli "Enne surma- Eestimaale"
-
Looja Johann Voldemar Jannsen
-
Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel.
-
Suri peale väga pikka ja valulikku haigust
-
Töötas isa abilisena
-
Lydia Koidula tuntumad luuletused.
-
Lõi pildi eestlaste muistsest kultuurist.Väitis, et enne sakslaste tulekut elati Eestis tsiviliseeritumalt kui Saksamaal. Sakslased ei tulnud siia mitte paganaid valgustama, vaid tõid õnnelikule rahvale pimedusaja.
-
Koos majanduslike võimaluste suurenemisega toimus tõus ka vaimuelus, milleks leidus nüüd üha rohkem vahendeid.
-
Kõrgaastaid iseloomustasid paljud ühised ettevõtmised, mis kinnistasid eestlaste rahvuslikku enesetunnet. Neist tähtsaim oli 1. üldlaulupidu mis toimus 18. juunil aastal 1869.
-
Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone, üheks väljapaistvamaks juhiks oli Jakob Hurt.
-
Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht.
-
Alustas tegutsemist Tartus
-
Rahvusliku liikumise juhid olid Johann Voldemar Jannsen (1819-1890), Jakob Hurt (1839-1906 ja Carl Robert Jakobson (1841-1882).
-
Autati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni.
-
Ajaleht Sakala on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal.
-
Tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid, seoses Jakobsoni teravate artiklitega luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt.
-
Suri
-
Haigestus vähktõppe, mille tõttu ka surma sai.
-
Suri Tartus
-
Toodi tema põrm kodumaale
