-
Salajane pakt Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vahel. Itaalia murrab lõpuks seda pakti ja asub sõdima antandi poolel
-
See pole teksti mõttes oluline, aga fun fact.
-
Austria-Ungari kroonprints tapeti Serbialase poolt.
-
- juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ning sellel päeval algas ametlikult I maailmasõda.
-
Venemaa võtab argumendis Serbia poole.
-
-
Tunni ajase vahega kuulutatakse need välja
-
Saksamaa hõivab suurema vastupanuta Luksemburgi
-
Saavad näha seal tugevat vastupanu
-
Vene väed marsivad preisimaale sisse
-
Belgias saavad Inglise ja Prantsuse väed lüüa
-
-
Sõda oli Pariisi lähistel. Inglise ja Prantsuse väed panid Saksa liini seisma. Algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta!
-
Saksa väed kasutavad mürkgaasi
-
1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania.
-
Reedab Saksamaa ja Austria-Ungari
-
Esmakordselt kasutati inglaste poolt tanke. Hukkus ligi 1,2mln meest
-
Sakslased murdsid läbi prantslaste kaitseliinide. Neil ei õnnestunud pranstali võita, kuid sõja käigus hukkus ligi 1mln meest
-
Jüüti merelahing oli suurim merelahing esimeses maailmasõjas. Lahingu võit kuulus inglastele sest sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda
-
Saksamaa kuulutab, et laseb kõike
-
Saksamaa hakkab muretsema, et tuleb sõda enne ära võita, kui ameeriklased kohal on
-
Vene keiser kukutati. Venemaast sai ajutise valitsusega vabariik
-
Venemaa ajutine valitsus kukutati ja võimule tulid kommunistid. Alguse sai Nõukogude Liit
-
Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson tegi sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti
-
Nelikliit on nõus, et Venemaa lahkub sõjast
-
Liitlasväed läksid Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid sakslased tagasi.
-
Prantsuse ja Inglise korpused andsid tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid sakslased tagasi.
-
- novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja.
-
1920ndate aastate algul hüperinflatsioon
-
Saksamaale surutakse peale karmid tingimused. Arvati, et see tähendab, et rohkem Saksamaaga probleeme pole. Nagu me teame... oli küll veel probleeme.
-
Purustatud Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust
-
Hitleri riigipöörde katse mis ebaõnnestus
-
Kriis paha
-
-
See eeldas, et Saksamaa ei ründa Poolat
-
Tšehhoslovakkia pidi andma Saksamaale osa maad ära. Arvati, et sellega see piirdub
-
Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop
-
- septeber 1918 ründab Saksamaa Poolat
-
Hitler lootis et kui ta ründab Poolat, jäävad lääneriigid kõrvalvaatajateks, kuid juba 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Prantslased ja britid ei alustanud kohe sakslaste vastu otsest sõjategevust ning Poola vallutamist ära ei suudetud hoida
-
- septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa
-
sõprus- ja piirpleping on NSV Liidu ja Saksamaa vaheline leping, millega kaotati Poola riik, selle alad jagati Saksamaa ja Nõukogude liidu vahel ning Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri
-
- september 1939. NSV Liidu ja Eesti vahel sõlmitakse vastastikuse abistamise pakt, mille alusel luuakse Eestis sõjaväebaasid 25 000 Nõukogude Liidu sõjaväelasele
-
Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki kuna nad ei ei olnud nõus alla kirjutama baaside lepingule.
-
- aasta kevadel alustas taas aktiivset tegevust Saksa armee, nad vallutasid : Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi
-
Saksamaa alustas pealetungi Prantsusmaale ja üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. Saksa prantsuse vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940. aastal compiegne metsas
-
Te saate nüüd järgnevaid sündmusi uurides mõelda, et John Lennon oli juba olemas sel ajal.
-
Pelé (õieti Edson Arantes do Nascimento; sündinud 23. oktoobril 1940 Três Coraçõesis (Minas Geraisi osariigis) on endine Brasiilia jalgpallikoondise ründaja. Ta on kolmekordne maailmameister (1958, 1962, 1970). Pelé on valitud 20. sajandi parimaks jalgpalluriks.
-
See oli sõda mis algas 28. oktoobril 1940 ja lõppes 23. aprillil 1941. Kuna Itaalia jäi hätta, kutsus Mussolini appi Hitleri. Saksa väed tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse ning varsti olid mõlemad riigid alistatud
-
Molotovi-Ribbentropi paktiga oli nii Saksamaa kui ka NSV Liit lubanud kümne aasta jooksul teineteist mitte rünnata, kuid ei Hitler ega Stalin kavatsenud seda lepingusätet tähtaja lõpuni täita. niisiis tungisid 22. juunil 1941 Saksa armee koos liitlastega Nõukogude liidu alale. Algas sõda mida nimetatakse suureks isamaasõjaks.
-
Vastavalt Barbarossa plaanile toimus Saksa vägede pealetung kolmes suunas : armeegrupi Nord ülesandeks oli vallutada Leningrad, armeegrupp Mitte suundus Moskva peale ning armeegrupp Süd pidi hõivama Ukraina. Välksõda kavatseti lõpetada 8-10 nädalaga. Saksa armee hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast. Wehrmachti väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 aasta lõpul toimus Moskva all võimas lahing, millega sakslased pidid taganema.
-
Kui saksamaa ründas 1941. aasta suvel NSV Liitu, hakkas kujunema Hitleri-vastane koalitsioon. Churchill, kes seni suhtus vaenulikult nii Saksamaasse kui ka Nõukogude Liitu, nägi nüüd Stalinis liitlast. Juba 1941 aasta juulis sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevalt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka USA ja Suurbritannia koostöö. 1941 aasta augustis kirjutasid Roosevalt ja Churchill alla Atlandi hartale
-
Kuna maailma peatähelepanu oli pööratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapani valitsus seda ära ja proovis kehtestada oma ülemvõimu Ida-Aasias. Jaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja.
-
Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september linna ja vallutasid suure osa sellest. Tänavalahingud kestsid üle 4 ja poole kuu, eriti ägedalt võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast.
-
- aasta suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda suurele pealetungile Punaarmee vastu. Kurski linna lähedal Venemaal üritasid sakslased võtta nõukogude väeüksusi piiramisrõngasse. 5. juulil algas lahing, mis läks ajalukku kurski lahingu nime all. Selle lahingu osaks peetakse ka ühte maailma sõjaajaloo suurimatest tankilahingutest, mis toimus 12. juulil Prohorovka küla lähistel ning milles osales umbes 1200 soomusmasinat
-
- juunil 1944. aastal avati Teherani konverentsi otsuse kohaselt teine rinne : Lääne-Prantsusmaal Normandias maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud.
-
Liitlasvägede saabumine Normandiasse muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. Esialgu õnnestus Saksa vägedel liitlaste pealetungi küll pidurdada, kuid pärast ägedaid lahinguid sakslaste kaitse lagunes. Lääneliitlased hakkasid liikuma Saksamaa poole. Punaarmee ja lääneriikide sõjaline edu elavdas ka vastupanuliikumist Prantsusmaal, Itaalias, Poolas ja teistes Saksamaa okupeeritud riikides
-
- aasta teisel poolel vabastasid lääneliitlased kogu Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung oli samuti väga võimas. Pealöök anti Valgevenes ning sügiseks jõudsid venelased Ida-Preisimaa piirini. Põhja pool taganesid soome väed Karjalast. Septembris sõlmiti Nõukogude-Soome vaherahu, millega lõppes soomlaste jätkusõda. Septembris-oktoobris vallutasid Punaarmee Eesti ja Läti (v.a. Kuramaa, kus Saksa vöed pidasid vastu sõja lõpuni).
-
- aasta jaanuaris alustas Punaarmee uut pealetungi, vallutas Poola pealinna Varssavi ning tungis Saksa aladele.
-
Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA koos liitlastega jätkas ka 1943.-1944. aastal vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Sel ajal muutus Jaapani armee allajäämine vastastele ilmselgeks. Eriti masendav oli jaapanlaste lennuväe olukord, kus peale selle, et nende lennukid olid vananenud, ei jätkunud neil ka kogenud lendureid, Nendes oludes otsustas Jaapani sõjaväejuhtkond võtta kasutusele kamikazed - suitsiidipiloodid, kes juhtisid lennukid vastaste laevadesse
-
See oli aeg, kus USA ja Nõukogude Liit rivaalitsevad. Nad ei kasuta kunagi reaalselt sõjategevust üksteise vastu, kuid nad sekkuvad teiste riikide konfliktidesse.
-
- aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents, millest võtsid taas osa Stalin, Churchill ja Roosevalt, kes kooskõlastasid, kuidas Saksamaa lõplikult purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Muu hulgas määrati kindlaks ka ÜRO asustamiskonverentsi aeg ja koht.
-
Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7.-8. mail 1945. mail kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Järgmisel päeval purustas Punaarmee Tšehhis viimased Saksa üksused. SÕJATEGEVUS EUROOPAS OLI LÕPPENUD (aplaus)
-
Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsioonitsiooniks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks. Potsdami konverentsil 1945. aastal juulis-augustis aurtasid USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juht Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla
-
Kui Jaapan lükkas tagasi alistumisettepanekud, otsustas USA kasutada tuumapomme, neid heideti kahele Jaapani linnale - Hiroshimale ja Nagasakile. Surma sai üle 200 000 inimese ning jaapanlaste vastupanu oli murtud. 2. septembril 1945. aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. TEINE MAAILMASÕDA OLI LÕPPENUD.
-
See sündmus ei ole otseselt hea
-
See on peale kõike koledat siin ilmas üks hea asi.
-
See on ka tähtis
-
Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.02[1] võttis parlamendi kohuseid täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik
-
Venemaa, Ukraina ja Valgevene presidendi sõlmitud Belovežje lepinguga otsustati Nõukogude Liit laiali saata
-
See oli päiksepaisteline päev. See oli õnnistus
-
See tähendab, et kõik enne seda ei ole minu teada juhtunud
