-
Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945).
Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, -
Sai alguse koos natside võimuletulekuga. Saksamaa astus välja Rahvasteliidust. 1935 kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus nin koos selleha hakati loom Wehrmachti
-
Saksamaa sai õiguse suurendada oma laevastikku. Selle lepinguga eirati Versailles rahulepingut.
-
Sellega andis nõusoleku Mussolini Austria anšlussiks. Sõlmiti liit Itaalia ja Saksamaa vahel. Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist Itaalia poolt. Jagati Balkani ja Doonaumaad
-
Saksamaa tungib Reini demilitariseeritud piirkonda, mille okupeerisid liitlased, et tagada Versailles rahulepingu täitmist
-
Saksamaa ja Jaapani vaheline leping võitlemaks kommunismi vastu.(NL vastu)1937 liitus sellega Itaalia, 1939 liitusid Ungari Hispaania ning Mandzukuo
-
Saksamaa liitis Ausria oma riigiga. Austriast sai Saksamaa liidumaa Otsmark
-
Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel sõlmitud kokkulepe, millest sai Saksamaa õiguse Sudeedimaa okupeerimiseks. See leping kohustas loovutama Tšehhoslovakkial Sudeedimaa
-
Saksamaa okupeeris kogu Tšehhoslovakkia, moodustas seal Böömi-Määri protektoraadi ja Slovakkia vasallriigi
-
Leedu loovutab Saksamaale Klaipeda koos selle ümbrusega
-
Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekalaletungimisleping kümneks aastaks, kus NSV sai loa Soome, Eesti, Besaraabia, Läti anastamiseks. Poole pidijagamata kaheks. Üks pool Saksamaale ja teine NSV'le
-
Hitler tungib Poolale kallale, ilma sõda kuulutamata.Poola alistati mõne päevaga
-
-
Suurbritaania ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja, mis oli ootamatu Saksamaale, sest Saksamaa lootis, et lääneriigid ei sekku
-
Ameerika kuulutas end neutraalseks selles sõjas
-
NSV Liit hõivab Ida-Poola 8 piirkonda
-
Eesti ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk Baaside leping, mis sõlmiti Moskvas
-
NSV Liit tungis Soomele kallale, kuid tulutult. Soomel õnnestus saada väike osa Soomest (Karjala), kuid üldkokkuvõttes säilitas siiski iseseisvuse.
-
Taani alistus Saksamaale ilma mingisuguse vastupanuta
-
Saksamaa kasutas nende alade okupeerimiseks väga palju langevarju üksusi, mistõttu õnnestus tal vallutada alad kiiresti, sest rünnak oli ootamatu
-
NSV Liit esitas ultimaatumi, mille alusel toodi eestisse täiendav kontingent sõjaväge
-
Vaherahu Saksamaaja Prantsusmaa vahel, kus okupeeritakse1/3 Prantsusmaast
-
Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel sõlmitud kolmikpakt.
-
Sõda, kus Saksamaa ründas NSV Liitu, kuigi neil oli omavahel sõlmitud mittekalletungimisleping, mis pidi kestma 10 aastat
-
Sõda NSV Liidu ja Soome vahel, seda sõda peetakse Talvesõja jätkuks. Sõda kestis kuni 1944. a septembrini
-
Eesti alade okupeerimine saksa sõjaväe poolt. saksa okupatsioon lõppes Eestis 15,12,1944.
-
Atladi ookeanil, Suurbritannia ja USA vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
-
Lahing NSV Liidu ja Saksa vägede vahel, kus lahingu võitis NSV Liidu väed, sest ilmastikuolud oli äärmiselt rasked ning saksa väed pidid tundma suuri inimkaotusi
-
Ootamatu Rünnak Jaapani poolt USA mereväebaasi rünnak, kus USA'l tuli silmitsi seista suurte kaotustega.
-
Lahing Jaapani ja USA vahel Midway saarestiku lähedal. Lahing lõppes 07,06,1942.
-
Lahing, kus võitlesid Saksa väed ja NSV Liidu väüed võitlesid Stalingradi lähedal, lahing kestis peale seda veel mitu kuud.
-
Lahing idarindel, mis algas sakslaste pealetungiga, kuid lõppes hoopis sakslaste kaitsesse minekuga
-
Kolm suurrriigi kohtumine, millest võttis osa USA, NSV Liit, Suurbritannia. Seal lepiti kokku edasine sõjapidemine ning kapitulatsioonid.Teherano konverents lõppes 1,12,1943.
-
Läänerikide sõjajõudude maabumine Normandias, Põhja-Prantsusmaal. Saksa jõud ei suutnud reageerida invasioonile piisavalt kiiresti. Saksa jõud varisesid kokku suve lõpus.
-
Jalta ehk Krimmi konverents, kust võttis osa USA Suurbritannia ja NSV Liit. Sellel konverentsil jaotati ära jõjajärgne Euroopa ja Aasia. Konverents lõppes 11,02,1945.
-
Saksamaa jaotati okupatsioonideks seni kuni loodi demokraatlik Saksamaa. saksamaa saatus määrati ära juba Jalta konverentsil kolme suurriigi poolt.
-
Konverents, kust võtsid osa kolm võitjariiki- USA, NSV Liit, Suurbritannia, Saksamaa oli kapituleerunud juba mmu nüüd oli veel jäänud Jaapan, kellelt nõuti tingimusteta kapituleerumist.
Sellel konverentsil saadeti sõjaroimarid kohtu alla. Konverents lõppes 02,08,1945. -
06,08,1945, heitis Usa Jaapani linnale Hiroshimale tuumapommi, kus hukkus umbes 420000 inimest. Linn hävines koheselt. Tuumapomm kandis nime "little boy". Tuumapommi katsetati eelnevalt mehhiko tühermaal.
-
Kolm päeva hiljem heidetud tuumapomm, mis oli jõult tunduvalt suurem, kui oli pomm, mis heideti Hiroshimale. Pomm ei tekitanud nii suurt kahju, kui oli Hiroshimas, kuna Nagasaki asub mägise reljeefiga alal. Hukkus umbes 300000 inimest. See sündmus lõpetas Teise maailmasõja, sest Jaapanil ei olnud millegagi vastata USA tuumapommile. Jaapan kapituleerus.
-
Jaapan kapituleerus, sest tal ei olnud millegagi vastata USA tuumapommile. Sellise hävitava jõuga relva poldud enne nähtud. NSV Liidu väed tungisid Jaapanisse ja hävitasid Jaapani armee, peale seda olid Jaapani juhid nõus kapituleeruma tingimusteta. See sündmus lõpetas Teise maailmasõja.
