-
Musta mere aares toimunud konverents , milles osalesid Stalin, Churchill ja Roosenvelt. Konverentsi otsustasid asutada ÜRO. Peale selle lubasid liitlased Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, määrati kindlaks ka okupatsioonitsoonid Saksamaal.
-
Lääneriigid tegid Staliniga järelandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941.aasta piire. Balti riikidele tähendas see sõja lõpu järel taas Moskva alla sattumist.
-
Erwin Rommel kasutas rünnakul osavalt tankiüksusi ja tungis nendega sügavale vastase tagalasse ning tekitas ohtlikku olukorda. Egiptuse, Briti peamine tugipunkt Aafrikas, sattus ohtlikku olukorda.
-
Austria liitumine Saksamaaga sai tuntuks kui Anšluss.
-
Sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Prantsusmaa, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse.
-
Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping, kus lubati teineteist 10 aastat mitte rünnata.
-
MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamisel. Usuti, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ja tungis kallale.
-
Kuigi Prantsusmaa ja Saksamaa kuulutasid sõja Saksamaale, ei sekkunud nad veel sõtta.
-
NSV Liit hõivas Ida-Poola. 6.daks oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik oli lakanud eksisteerimast.
-
Nõukogude Liit ründas Soome Vabariiki. Soome pidi loovutama 13% oma riigist.
-
Enamik Norrast õnnestus Saksamaal endale saada. Põhja-Norras maabus Inglise-Prantsuse dessantlased, mistõttu jätkusid seal ägedad lahingud 1940.aasta suveni, mils Norra lõplikult alistati.
-
Kasutati langevarjuüksusi, mis vallutasid piirkindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema.
-
sõlmiti Saksa ja Prantsuse vahel pärast kuu aega kestnud II maailmasõja lahinguid Prantsusmaal.Compiègne metsas oli sõlmitud 1918. aastal vaherahu, mis lõpetas I maailmasõja ja oli Saksale alandav, nägi Hitler selles võimalust Prantsuse alandamiseks.
-
Kuigi mõnel hetkel olid sakslased võidule päris lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski Inglismaa pärast peale jääda. Olulist rolli mängisid nende pool olnud Poola, Tšehhi jt. sakslaste okupeeritud maade lendurid. Septembri keskel Hitler taganes.
-
Saksamaa tungis kallale NSV Liidule.Saksamaaga alustasid sõda NSV Liidu vastu Rumeenia. Hiljem liitus nndega Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlastele tähendas see talvesõja jätkusõda.
-
Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. See oli II maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest.
-
Punaarmee vastupealetung Moskva all.Saksa üksused löödi tagasi. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud.
-
Jaapan ründas ootamatult USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris. Jaapanlased saavutasi Vaiksel ookeanil ülekaalu. Sõja algul oli Jaapan edukas.
-
Novembris läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi. Marokos ja Alžeerias maabusid Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud.
-
Nõukogude väed liikusid Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse 6. armee. Ebaõnnestus Hitleri katse piiramisrõngast välja murda nii seest kui väljast. Sõda lõppes sakslaste kapituleerimisega
-
Hitler lootis, et tal õnnestub uuesti initsatiiv haarata, kuid tegi valearvestuse: jõudude vahekord oli muutunud Punaarmee kasuks. Kurksi kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda, kuid kandsid seejuures suuri kaotusi.
-
USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liikmesriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandiasse. 1944 25.august vabastasid liitlasväed Pariisi. Kohe Saksamaale sisse tungida liitlasvägedel siiski ei õnnestunud.
-
Relvastatud ülestõus, kus Poola vastupanuliikumine alustas ülestõusu Armia Krajowa juhtimisel, lootes pärast sakslaste väljatõrjumist ametisse saada rahvuslikku valitsust.
-
Sõlmiti Lääneliitlaste ekspeditsioonkorpuse ja Saksa Riigi Relvajõudude Ülemjuhatuse vahel Prantsusmaal Reimsis.
NSV Liidu nõudmisel sõlmiti päev hiljem Berliinis uus kapitulatsiooniakt. Kuna allakirjutamine toimus Moskva aja järgi 9. mail 1945, siis tähistatakse sõja lõppu siiani just sel päeval. -
Võitjariikide konverents, kus kiideti heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitele.
-
Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku tuumapommi. 6.august heideti see Hiroshimale ja 9.august Nagasakile. Hukkus 300 000 inimest. Jaapani vastupanu murdus.
-
10.augustil alusatud läbirääkimisete tulemusena sõlmiti 2.september allkirjastatud USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta Kapitulatsiooni akt.