-
Period: to
algas Euroopas "rahvuste kevad"
18.-19. sajandi vahetusel -
Period: to
Johann Wilhelm Ludwig von Luce
-
Period: to
Otto Wilhelm Masing
teine tuntud estofiil Rosenplänteri kõrval -
Period: to
rahvuslike püüete kandja Johann Heinrich Rosenplänter
-
eestikeelne aabits
-
Period: to
Friedrich Robert Faehlmann
-
Period: to
Kristjan Jaak Peterson
-
Period: to
Johan Petri teos "eestimaa ja eestlased"
-
Period: to
Friedrich Reinhold Kreutzwald
-
Period: to
ilmus tartu maa rahwa näddali-leht
-
Period: to
Beiträge zur Genauern Kenntiss der Ehtnischen Sparche
teosel tähtis roll estofiilide koostamisel -
Period: to
Pärnu raad asutas eesti koolimeistrite kooli
-
eestikeelsed originaallehed sakslastele
-
Kuressaare Eesti Selts
Eesmärgiks eesti keele uurimine ja edendamine -
Period: to
Johann Voldemar Jannsen
rahvusliku liikumise juht -
ilmus Marahwa Näddala-Leht
-
Period: to
Jaan Adamson
-
Nikolai 1 troonileastumine
-
Period: to
Johann Köler
kunstnik -
Period: to
"Eestlaste alus- ja algkeelest"
-
astus avalikku ellu esimene grupp eesti haritlasi
-
Nädalaleht Das Inland
-
Period: to
Hans Wühner
-
Õpetatatud Eesti selts
-
ÕES-i tegevuse algperioodi tähtsündmus: arutelu "Kalevipoja" üle
-
tulevase rahvuseepose piirjoonte kavandamine
-
Period: to
Carl Robert Jakobson
paistis silma eetikeelsete õpikute koostamisega, pidas 1868. aastal pidas ta Vanemuises oma esimese kolmest isamaakõnest -
Period: to
Lydia Koidula
-
Ma-ilm ja mõnda mis seal sees leida on
-
vennastekoguduste taastamine
-
Period: to
"Kalevipoeg" ilmus annete kaupa ÕES-i toimetistes
-
Perno Postimees
Johann Voldemar Jannsen -
tekkis mitu väiksemat või suuremat rahvuslikku keskust
-
"Kalevipoeg" ilmus Kuopius rahvaväljaandena
-
Eesti postimees
Johann Voldemar Jannsen -
palvekirjade kampaania
tekitas suurt vastukaja -
asutati Jannseni toetusel laulu- ja mänguselts Vanemuine
-
Esimene üldlaulupidu
Jannseni idee, peoga otsustati tähistada talurahva vabastamist pärisorjusest, see idee vihastas saksavastaseid, luba peo korraldamiseks anti viimasel hetkel, esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid, peakõne pidas Jakob Hurt