Eesti keskaeg 1227-1558

Rakvere linnuse rajamine

Jan 1, 1230

Rakvere linnust hakkasid taanlased endise muinaseestlaste linnuse asemele rajama tõenäoliselt 13. sajandi teisel veerandil, võimalik, et 1230. aastatel. 1252. aastal on Rakveret esmakordselt mainitud, 1267. aastal ka linnusena. Esialgu ehitasid taanlased ilmselt kastelli tüüpi linnuse, kui Liivimaa ordu selle1347. aastal aga lõplikult enda kätte sai (tegelikult haldas ta linnust juba 1343. aastast).

Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu

Jan 1, 1237

1. aastal, aasta pärast Saule lahingut, liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa orduga. Sellest sai emaordu Liivimaa haru, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal. Jõudude vahekorda Liivimaal tõi see aga olulise nihke, sest erinevalt mõõgavendadest ei allunud Liivimaa ordu mitte Riia piiskopile, vaid Saksa ordu kõrgmeistrile, kellest ülemaks oli ainult paavst. Seega oli alus Riia piiskoppide (hiljem peapiiskoppide) ja ordu hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu p

Toimub Jäälahing

Apr 5, 1242

1. aprillil 1242 toimunud Jäälahingus võitsid teatavasti Novgorodi vürsti Aleksandri (kes sajandeid pälvis endale lisanime Nevski) juhitud venelased liivimaalaste vägesid ning oletatavalt toimus see lahing Peipsi järve jääl. Lahingule on Nõukgoude ajal antud suur ajalooline tähtsus: see olevat peatanud sakslaste edasitungi itta, kuna see olevat olnud Liivi ordule tugev hoop ning seal langenud 400-500 rüütlit.

Eesti linnade linnaõiguste saamised

Jan 1, 1248

Teadaolevalt on esimene ametlikult linnaõiguse saanud Eesti linn Tallinn, mis sai 1248. aastal Lübecki linnaõiguse. Seni viimasena on linnaks saanud Tamsalu 1996. aastal.

Jüriöö ülestõus

Apr 23, 1343

1. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks.

Ülestõusu algus Saaremaal

Jul 24, 1343

1. aasta jaagupipäeva eel puhkes ka Saaremaal ülestõus. Saarel löödi maha sakslased ning vallutati nende tugpunktid, kaasa arvatud Pöide linnus. Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid sakslastel vabalt linnusest lahkuda. Ent saarlased murdsid peagi oma lubadust ja kõik sakslased, sealhulgas ka foogt, olevat kividega surnuks visatud. 1343 aasta augustiks oli Saaremaa võõrvõimust vaba.

Liivimaal algas reformatsioon

Jan 1, 1521

Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel. Selle ajaline piiritlemine on äärmiselt keeruline, sest uus usk ei saavutanud domineerivat positsiooni mitte kohe, vaid alles aastakümnete jooksul.

Esimene eesti keelne trükis

Jan 1, 1525

1. aastatel avastas Saksamaa ajaloolane W. Jannasch teated eesti-, läti- ja ilmselt ka liivikeelsete vaimulike trükiste olemasolu kohta 1525. aasta Lübeckis. Teate avaldas Paul Johansen.

Sõlmitakse Volmari retsess

Jan 1, 1546

1. aasta Volmari retsess sõlmiti Riia peapiiskopi ja teiste Liivimaa seisuste vahel selleks, et ära hoida sarnast olukorda, mis oli tekkinud 1530. aastal, kui peapiiskopi vürstisoost koadjuutor Wilhelm asus oma tugevate sugulaste toel segadust külvama. Seetõttu sätestas ordu 1546. aastal, et vahepeal peapiiskopiks saanud Wilhelm võib endale vürstisoost koadjuutori võtta ainult siis, kui teised Liivimaa seisused sellega nõus on (see nõue käis ka teiste Liivimaa isandadate kohta, ent rõhuasetus

Järgnevad eestikeelsed katekismused

Jan 1, 1549

Pärast seda, kui Wanradt-Koelli katekismuse levitamine oli seal leidunud vigade tõttu lõpetatud, asuti ilmselt välja töötama uut eestikeelset katekismust. Selle olemasolu kohta leidub esimene teade 1549. aastast, kui on mainitud kimpu mittesaksakeelseid katekismuseid. Paul Johansen oletab, et selle autoriks oli Johann Koelli järglane Pühavaimu jutlustajakohal: Reinhold Beseler. 1554. aastast on teade ka Tartus ilmunud ilmselt lõunaeestikeelse katekismuse kohta, mille trükkimist toetas ordumeiste