Liivi sõda (1558-1583)

Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada

1551

1. aastal siirdusid Liivimaa saadikud Venemaale, et pikendada samal aastal lõppevat vaherahu. Viimatine oli sõlmitud 1531. aastal, veel Wolter von Plettenbergi ajal. Ehkki liivimaalased lootsid, et suudavad uue rahu samuti sama pika aja peale sõlmida, olid need lootused siiski väikesed, sest vahepeal oli Venemaa oluliselt tugevnenud: vallutamisel oli Kaasani khaaniriik ning Ivan Julm, kes iseseisvalt valitses alates 1547. aastast, omas üha suuremaid ambitsioone.

Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu

1554

1. aastal saabusid Liivimaa saadikud järjekordsetele läbirääkimistele rahu pikendamiseks. Selleks ajaks oli Ivan IV aga juba võimu enda kätte koondanud ja asus eriti intensiivselt nõudma Tartu maksu tasumist, mille seadis rahulepingute põhitingimuseks.

Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel

1557

1. aasta lõpul saabusid Liivimaa saadikud taas Venemaale, lootuses tsaari viha vaigistada ja vaherahu ikkagi kinnitada.

Ivan Julma nõutud Tartu maksu raha polnud neil aga kaasas ja nad lootsid, et suudavad ehk kas maksmisest üldse pääseda või siis vähemalt sellega venitada. Kui Moskvasse jõudes nõudsid tsaari saadikud Ivan Viskovatõi ja Aleksei Adašev maksu kohest tasumist.

Liivi sõja algus

Jan 22, 1558

1. jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei (õigemini Šahh-Ali) juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Linnuseid vallutada ei üritatud, tegemist oli puhtalt rüüsteretkega. Veebruaris pöördusid venelaste salgad tagasi. Johann Renneri kroonika andmetel sooritasid kohalikud ordukäsknikud väikeseid retki ka Vene piiri taha.

Narva langeb Ivan Julma kätte

May 12, 1558

Venelased vallutavad Tartu

Jun 18, 1558

Juuli alguses jõudsid venelaste väesalgad Tartu alla. Piiskop oli küll appi palunud ordut, kuid see pidas venelaste sõjasalka liiga suureks ega julgenud venelasi segama minna. Nõnda algas linna pommitamine ja juba kümme päeva pärast piiramise algust otsustasid tartlased alistuda.

Ordu vastulöögi katse

Oct 1, 1558

Peamiseks eesmärgiks otsustati sealjuures seada Tartu tagasivallutamine. Kõigepealt saabusid ordu väed Rõngu linnuse alla. Venelased kaitsesid seda küll ägedalt, kuid ordu suutis selle siiski vallutada. Tartu piiramisest otsustati aga jõupuudusel loobuda ning Kettler siirdus Laiuse linnuse alla. Seal sai ta aga haavata ning pärast seda sõjalised aktsioonid lõpetati.

Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale.

May 13, 1559

Liivi sõja alguses, kui sise- ja välispoliitiline olukord väga segaseks muutus, otsustas uus Taani kuningas Frederik II ära kasutada. 1558. aastal oli ordu pöördunud just Taani poole kõige tungivamate abipalvetega ja vana kuningas Christian III nõustus Liivimaa diplomaatilise aitamisega. 1559. aasta kevadel sõlmisidki Taani saadikud Venemaa ja Liivimaa vahel 6-kuulise vaherahu ja paljud liivimaalased lootsid, et Taanist saab nende päästja.

Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

Aug 31, 1559

1. aasta hilissuvel otsustasid uueks ordumeistriks saanud Poola-meelne Gotthard Kettler (vana meister Fürstenberg saadeti Viljandisse) ja Riia peapiiskop Wilhelm paluda senisest tungivamalt abi Poola-Leedult ja vajadusel anda endid ka kuningas Sigismund II Augusti protektoraadi alla.

Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda

Oct 1, 1559

1. aasta lõpus püüdsid liivimaalased viimast korda haarata sõjas initsiatiivi, kui nende väed ordumeister Kettleri ja Riia peapiiskopi koadjuutori Christophi juhtimisel siirdusid taas Tartu piiskopkonna alale.

Väikestes kokkupõrgetes suudeti venelasi küll võita, kuid Tartu piiramiseni ei jõutud ka seekord, sest Kettler ja Christoph läksid omavahel tülli. Nõnda lõppes liivimaalaste viimane ründeüritus.

Härgmäe lahing

Aug 2, 1560

1. augustil 1560 oli ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi kokku põrganud kuni 10 000-mehelise venelaste väega. Ordu ei teadnud ilmselt, palju venelasi neil vastas on, ja püüdis neid purustada. Peagi piirati orduväed aga sisse ja sunniti alistuma. Mitmed tähtsad ordukäsknikud hukkusid kas lahingus või viidi Venemaale vangi, kus nad sama aasta lõpus hukati.

Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal.

Aug 21, 1560

Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

Sep 1, 1560

1. aasta sügisel laastasid venelased lisaks Viljandi ümbrusele ja Järvamaale juba ka Harju- ning Läänemaad. Seetõttu sattusid raskesse olukorda ka sealsed talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta. Nõnda puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Talupojad valisid endale kuningaks ühe sepa, keda nad vankril sõidutasid ja kaks kübarat koos nendest läbi torgatud okstega krooniks pähe panid.

Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

Jun 4, 1561

1. ja 1561. aasta jooksul oli venelastest vallutamata jäänud Liivimaal üha kasvanud Poola-Leedu mõju. Poolakate väesalgad asusid kõigisse olulisematesse linnustesse, sealhulgas Tallinnasse. See ei meeldinud sugugi aga Tallinnale ja Harju-Viru rüütelkonnale, kes katoliikliku Poola asemel eelistasid isandana Rootsit.

Rootslased vallutavad Paide

1562

1. aastal jõudsid rootslased ka Paide alla, mille piiramine kestis aga pikka aega. Rootslased pommitasid linnust küll ägedalt ja korraldasid tormijookse, kuid edutult. Alles kahe kuu möödudes, kui Poola sõjasalka kimbutas nälg ja abi ei olnud loota, alistusid nad ning Paide linnus ja linn läksid rootslaste kätte.

Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal

1563

1. aasta alguses oli Liivimaal tekkinud tõsine konflikt Poola ja Rootsi vahel, sest viimane oli lisaks Pärnule ja Paidele hõivanud ka Karksi ning ähvardas juba poolakate valduseid Põhja-Lätis. Samal ajal puhkes sõda ka Taani ja Rootsi vahel, seda peamiselt kaubanduslike vastuolude tõttu. Sõda ei jätnud puutumata ka Eesti ala, kus rootslased olid edukad: vallutati Läänemaa ja ka pool Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad.

Paide langeb venelaste kätte

Jan 1, 1573

Linnus oli üpris nõrgalt kindlustatud ja rootslased ei suutnud seda ka korralikult varustada, seal olevat olnud vaid 50 sõjaväelast ja 500 ümbruskonnast põgenenud talupoega. Seetõttu polnud selle vallutamine ka eriti raske, kuid seal sai surma Ivan Julma üks lähemaid kaastöölisi. Raevunud tsaar lasi linnuse kaitsjad pea viimseni hukata, praadides neid elusalt tulel. Pääsesid ainult mõned talupojad, kes sulgesid end linnuse kongidesse ja väitsid, et olid seal vangis olnud.

Pärnu langeb venelaste kätte

Jul 9, 1575

1. juulil vallutasid Vene väed ka Poola mõisameestelt Pärnu. Seejärel tuli sõjategevusse umbes pooleaastane vahe, kuid 1576. aastal ründasid venelased ootamatult Taanit ning vallutasid Läänemaa.

Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all

Oct 21, 1578

1. aastaks oli venelaste käes kogu Mandri-Eesti peale Tallinna ja ka Läti kuni Riiani. Kuid suur edu oli nõudnud ka suuri ohvreid ning edasiseks ründesõjaks ei jätkunud venelastel enam ressursse. Seda kasutasid ära rootslased ja poolakad, kes sõlmisid omavahelise liidu. Seda hõlbustas tõik, et uus Poola kuningas Stefan Bahory ja Rootis kuningas Johan III olid mõlemad abielus Sigismund II Augusti õdedega ja olid seega üksteise kälimehed.

Rootslased vallutavad venelastelt Paide

Sep 1, 1581

Paide vallutamist pidasid rootslased aga niivõrd tähtsaks, et selle auks korraldati Tallinnas pidulik tänujumalateenistus ning lasti suurtükkidest saluuti, kroonik Russowi sõnul olevat nii mõnigi mees aga rõõmust koguni nutnud.

Rootslased vallutavad Narva

Sep 6, 1581

Pärast Narva vallutamist haarasid rootslased vähem kui aasta jooksul enda kätte ka Läänemaa ja Järvamaa ning sõjategevus kandus osaliselt Ingerimaale, kuid samuti asusid rootslased piirama Põltsamaad ja Pärnut.

Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

Jan 15, 1582

Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.

Pljussa vaherahu sõlmimine

Aug 10, 1583

Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu. Üldiselt rahumeelsed olid rootslaste ja poolakate suhted ka Saaremaad valitsenud taanlastega.