-
Liivi ordu ehk Liivimaa ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
-
Jäälahing oli 5. aprillil 1242. aastal Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Aleksandr Nevski juhtimisel Novgorodi vabariigi ja A. Nevski Suzdali vürstiriigide sõjaüksuste vahel. Tulemuseks oli novgorodlaste võit.
-
Tallinn saab Taani kuningalt linnaõigused. Õige pea pärast linnaõiguste andmist muutus Tallinn üheks olulisemaks Läänemere idakalda kaubanduskeskuseks ja liitus ka Hansa liiduga. Koos linnaõigustega sai Tallinn endale ka vapi ja lipu. Vapi, millel on kujutatud kolme lõvi, laenas hiljem Eestimaa rüütelkond, kelle kaudu jõudsid loomad ka Eesti vapile.
-
Tartu rae mainimine 1262. aastal on esimene kindel teade sellest, et Tartul olid linnaõigused, kuid paraku pole nende andmise aastat teada. Võib aga oletada, et Tartu sai õigused tunduvalt varem, võib-olla umbkaudu samaaegselt Tallinnaga. Erinevalt Tallinnast, mis sai Lübecki linnaõigused, sai Tartu aga Riia omad.
-
- aasta aprillis algas Jüriöö ülestõus Harjumaal. Selle põhjuseks oli ilmselt kohaliku aadli omavoli eestlaste kallal ja ka see, et maa hakkas peremeest vahetama. Lühikese aja jooksul tapsid eestlased kõik sakslased, kelle nad kätte said ja vallutasid Padise kloostri, mis põletati maha ning 28 munka tapeti.
-
Taani kuningad olid Põhja-Eesti müümist plaaninud tegelikult juba pikemat aega. 1343. aastaks olid läbirääkimised mitme osapoolega käimas, kui puhkes Jüriöö ülestõus. Seda kasutas ära Liivi ordu, kes marssis Eestimaale sisse ja võttis lühikese ajaga kõik tähtsamad linnused enda kontrolli alla. Nõnda ei jäänudki Valdemar IV-l tegelikult muud üle, kui müüa Eestimaa ordule.
-
Enamasti läksid uude usku üle suuremate linnade elanikkonnad, ordu, piiskopid ja vasallid jäid truuks katoliiklusele;
-
Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). Tallinnas ja Tartus toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid.
-
Sellel aastal trükiti esimene teadaolev eestikeelne raamat ja kuna see hävitati, siis pole sellest andmeid.
-
Wanradt-Koelli "Katekismus": esimene säilinud eestikeelne raamat. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
