-
Rajati Lübecki linn, mis kujunes Läänemerel saksa kaupmeeste olulisemaks tugipunktiks.
-
tulevane piiskop (1186-1196) Meinhard alustas Väina jõe alamjooksul elavate liivlaste juurdes kristlikku misjonitööd.
-
Koiva liivlaste keskuses Toreidas alustas misjonitööd Theoderich.
-
Teine liivlaste piiskop Bertholf langes lahingus ristisõdijate ja liivlaste vahel Riia asula juures
-
Kolmandaks Liivimaa piiskopiks pühitseti toomhärra Albert Buxhoeveden.
-
Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn
-
Asutati mõõg avendade ordu ( Kristuse Sõjateenistuse Vennad)
-
Liivlaste ja latgalite ulatuslik ristimine.
-
Saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; algas eestlaste Muistne vabadusvõitlus.
-
Eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks.
-
Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu.
-
Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestisja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist.
-
Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse
-
Kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu
-
Ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti pärast akkaandmist koos muu rahvaga
-
Eestlaste ebaõnnestunud "kolme maleva manööver" Riia alla ja liivlaste ning latgalite aladele
-
Muistse vabadusvõitluse suurimas välilahingus- Madisepäeva lahingus langes Sakala vanem Lembitu
-
Taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist.
-
rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal.
-
Saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn.
-
Ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti kogu Mandri-Eesti
-
Ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp.