-
1208 rüüsteretkega ugandisse, ettekäändeks eestlaste kunagine röövitud kaubavoor, algas riatisõdijate sihipärane sõjategevus eestlaste vastu.
-
Laheng toimus Valmiera linna lähedal. Eestlased ajasid ratsa nii sakslastele kui ka lätlastele, lõid neist paljud maha ning võitsid vange.Sõjavangidele raiuti ristiusu pilkeks ristid selga. Nii lõpes Ümera laheng eestlaste täieliku võiduga.
-
Oli Liivimaa ristisõja lahing, mille käigus Riia piiskopi(Albert), Mõõgavendade ordu, ristisõdijate, latgalite ja liivlaste vägi üritas vallutada Sakala maakonna Viljandi linnust.
-
Tuidaras sõlmisid eestlased ja sakslased kolmeks aastaks vaherahu.
-
Läänemaalased rüüstasid liivlaste ning uganlased koos ülestõusnud sakalatega latgalite alasid.
-
See tõi kaasa latgalite kättemaksuretked Ugandisse, mille mõjul ugalased ja sakalased alistusid riialastele ning mõlemad maakonnad ristiti.
-
Üks võtmelahinguid sakslaste ja eestlaste, mis toimus Viljandi linna lähedal. Lembitu ja vanem Kaupo langesid lahingus. Sakalaste leer võitis lahingu, Lembitu pea viidi võidu märgina Riiga.
-
oli 1219. aasta juunis toimunud Liivimaa ristisõja lahing, kus revalased ja harjulased ründasid nüüdisaegse Tallinna kohal maabunud Taani kuninga väge. Pärast eestlastele edukat algust saavutasid Taani väed ülekaalu ja võitsid lahingu, ajades eestlased põgenema.
-
Läänemaale Rootsi vägi, mis sai aga Lihula lahingus saarlastelt lüüa. Pärast seda võttis Taani Läänemaa oma valitsemise alla.
-
Saarlaste alistamiseks korraldas kuningas Valdemar 2 sõjakäigu Saaremaale ja ehitas sinna kivilinnuse. See katse oli Taani kuningal ebaõnnestunud.
-
Riialased ja Taani alustasid 1223. aasta teisel poolel kaotatud alade tagasivõtmist.
-
- aasta augustis vallutas riialaste vägi Tartu ja sellega suruti ülestõus mandril lõplikult maha.
-
Veebruaris vallutas sakslaste, lätlaste, liivlaste ja mandrieestlaste vägi Muhu linnuse. Hävitati Valjala linnus. Kogu Saaremaa allutati, rahvas ristiti.