-
- jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Linnuseid vallutada ei üritatud, tegemist oli puhtalt rüüsteretkega.
-
Linna ümber käisid pidevad vaenused ning üht sellist ära kasutades asusid venelased aprillis Narvat pommitama, väites, et linnast on Ivangorodi linnust tulistatud. Pommitamine tekitas linnas suurt kahju, saadeti Narvast Venemaale saatkond, mida on tihti süüdistatud selles, et see saadeti sinna ettepanekuga venelastele alistuda.
-
Juuli alguses jõudsid venelaste väesalgad Tartu alla. Algas linna pommitamine ja juba kümme päeva pärast piiramise algust otsustasid tartlased alistuda.
-
Taani kuningas oli piiskopkonna ostmisest huvitatud kahel põhjusel: Taani sai taas enda kätte osa Läänemere idakaldast ning teiseks tahtis ta vältida Holsteinis asuvate valduste jagamist noorema venna Magnusega.
-
- aasta hilissuvel otsustasid uueks ordumeistriks saanud Poola-meelne Gotthard Kettler ja Riia peapiiskop Wilhelm paluda senisest tungivamalt abi Poola-Leedult ja vajadusel anda endid ka kuningas Sigismund II Augusti protektoraadi alla. 31. augustil sõlmis Sigismund kaitselepingu orduga
-
Paidelased olevat venelaste piiramisest lahti saanud aga sel moel, et Oldenbockum olevat teeselnud allaandmist: torganud kübara vaia otsa ning näidanud seda venelastele. Seepeale kogunenud suur venelaste salk linnuse väravate ette, mille pihta Oldenbockum käskis aga kogutuld anda. Seetõttu hukkus mitusada venelast, misjärel teised piiramise lõpetasid ja Paide alt lahkusid.
-
- aasta sügisel laastasid venelased lisaks Viljandi ümbrusele ja Järvamaale juba ka Harju- ning Läänemaad. Seetõttu sattusid raskesse olukorda ka sealsed talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta. Nõnda puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Talupojad valisid endale kuningaks ühe sepa, keda nad vankril sõidutasid ja kaks kübarat koos nendest läbi torgatud okstega krooniks pähe panid.
-
- augustil 1560 oli ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi kokku põrganud kuni 10 000-mehelise venelaste väega. Ordu ei teadnud ilmselt, palju venelasi neil vastas on, ja püüdis neid purustada. Peagi piirati orduväed aga sisse ja sunniti alistuma. Mitmed tähtsad ordukäsknikud hukkusid kas lahingus või viidi Venemaale vangi, kus nad sama aasta lõpus hukati.
-
Vene vägedes, mis Viljandit piirama asusid, oli väidetavalt 40 000 meest. Enamik linnast langes tuleroaks ning venelased vallutasid selle.
-
-
Pärast seda, kui rootslased olid endale saanud Põhja-Eesti, kiirustasid ka poolakad allesjäänud Liivimaa endale haaramisega. Peapiiskop ja ordumeister pidid 28. novembril 1561 Vilniuses sõlmima Pacta Subjectionise, millega viimased iseseisvaks jäänud Vana-Liivimaa riigid läksid Poola-Leedu kuninga Sigismund Augusti ülemvõimu alla.
-
- aastal jõudsid rootslased ka Paide alla, mille piiramine kestis aga pikka aega. Rootslased pommitasid linnust küll ägedalt ja korraldasid tormijookse, kuid edutult. Alles kahe kuu möödudes, kui Poola sõjasalka kimbutas nälg ja abi ei olnud loota, alistusid nad ning Paide linnus ja linn läksid rootslaste kätte.
-
Liivimaal oli tekkinud tõsine konflikt Poola ja Rootsi vahel, sest viimane oli lisaks Pärnule ja Paidele hõivanud ka Karksi ning ähvardas juba poolakate valduseid Põhja-Lätis. Samal ajal puhkes sõda ka Taani ja Rootsi vahel, seda peamiselt kaubanduslike vastuolude tõttu. Sõda ei jätnud puutumata ka Eesti ala, kus rootslased olid edukad: vallutati Läänemaa ja ka pool Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad.
-
Tallinna piiramine algas 21. augustil, kuid et rootslastel oli võimalik mereteed pidi piiratutele pidevalt sõjamoona ning toiduaineid juurde vedada, siis ei suutnud venelased terve talve kestnud piiramise ajal linna tõsisemalt ohustada. Suuremaks ohuks kui venelased, oli tallinlastele puhkenud katkuepideemia. See levis aga ka venelaste laagrisse ja sundis neid 16. märtsil 1571 piiramist lõpetama.
-
-
-
Jaanuaris saabusid taas suured venelaste väesalgad Tallinna alla, sihiga see lõpuks vallutada. Kuid ka seekord ei õnnestunud neil linnale suuremat kahju teha, kuigi linna ümbrus laastati põhjalikult, sealhulgas hävitati ka Pirita klooster. Märtsis, kui piiramist juhtinud Vene väepealik surma sai, pakkisid venelased oma väelaagri kokku ning lahkusid linna alt.
-
Venelaste käes oli kogu Mandri-Eesti peale Tallinna ja ka Läti kuni Riiani. Kuid suur edu oli nõudnud ka suuri ohvreid ning edasiseks ründesõjaks ei jätkunud venelastel enam ressursse. Seda kasutasid ära rootslased ja poolakad, kes sõlmisid omavahelise liidu
-
-
-
Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.
-
- aastal sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega lisaks Eestimaale läks rootslaste kätte ka Ingerimaa. Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu. Üldiselt rahumeelsed olid rootslaste ja poolakate suhted ka Saaremaad valitsenud taanlastega.
