Liivi sõda

  • Jan 1, 1551

    Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada

    1. aastal siirdusid Liivimaa saadikud Venemaale, et pikendada samal aastal lõppevat vaherahu. Viimatine oli sõlmitud 1531. aastal, veel Wolter von Plettenbergi ajal. Ehkki liivimaalased lootsid, et suudavad uue rahu samuti sama pika aja peale sõlmida, olid need lootused siiski väikesed, sest vahepeal oli Venemaa oluliselt tugevnenud.
  • Jan 1, 1554

    Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu

    Põhjendusena väideti, et Liivimaa on Vene
    võimu alune maa.
    1554 järjekordse pikendamise eel on venelased
    muutnud andami küsimuses lepingu sõnastust.
    Nõutakse kohest andami ja varasemate aastate
    maksuvõlgade tasumist (aastast 1030). Surve sunnil
    kirjutatakse alla
  • 1556

    Liivimaal toimub koadjuutorivaenus

    Liivimaal toimub koadjuutorivaenus
    Riia peapiiskop Wilhelm polnud oma olukorraga pärast Volmari retsessi sõlmimist aga endiselt rahul, sest Riia linn venitas temale kuuletumisega ja vananeval markkrahvil oli aina enam vaja abilist. Koadjuutorit ei saanud ta aga vastavalt retsessile ilma teiste nõusolekuta võtta.
    (Veelgi problemaatilisemaks tegi asja see, kui 1554. aastal sõlmiti Liivimaale äärmiselt ebasoodus rahuleping ja karta võis Vene tsaari peatset rünnakut.)
  • Dec 1, 1557

    Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel

    1557.aastal saabusid Liivimaa saadikud taas Venemaale, lootuses tsaari viha vaigistada ja vaherahu ikkagi kinnitada.
    Ivan Julma nõutud Tartu maksu raha polnud neil aga kaasas ja nad lootsid, et suudavad ehk kas maksmisest üldse pääseda või siis vähemalt sellega venitada. Kui Moskvasse jõudes nõudsid tsaari saadikud maksu kohest tasumist. Esialgu tingiti raha suuruse üle, kuid kui selgus et saadikutel raha kaasas pole, vihastas tsaar ja keeldus edasistest läbirääkimistest.
  • Jan 22, 1558

    Liivi sõja algus

    1. jaanuaril ületasid venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Linnuseid vallutada ei üritatud, tegemist oli puhtalt rüüsteretkega. Veebruaris pöördusid venelaste salgad tagasi.
  • May 12, 1558

    Narva langeb Ivan Julma kätte

    Narva langeb Ivan Julma kätte
    Kuigi Liivimaa ja Venemaa vahel oli 1558. aasta veebruaris sõlmitud lühike vaherahu, mille jooksul liivimaalased püüdsid tsaari tulutult Tartu maksu kogumisega lepitada, ei kehtinud see Narva linna osas.
    Venelased asusidaprillis Narvat pommitama.
    Kui Narva kaupmehed tsaari palge ette ilmusid, nõudis see neilt alistumist, lubades linnale säilitada laialdased privileegid.
    Narva pommitamine samal ajal aga jätkus ning 11. mail süttis linn põlema.
  • Jun 30, 1558

    Vallutatakse Vastseliina

  • Jul 18, 1558

    Venelased vallutavad Tartu

    Juuni alguses tungisid Vene väesalgad Tartu piiskopkonda ning asusid Vastseliina linnust piirama. See alistus pärast umbes kolmenädalast piiramist, kui linnuses olevad palgasõdurid ja tsiviilisikud kapituleerumist nõudsid
    uli alguses jõudsid venelaste väesalgad Tartu alla. Piiskop oli küll appi palunud ordut, kuid see pidas venelaste sõjasalka liiga suureks ega julgenud venelasi segama minna. Nõnda algas linna pommitamine ja juba kümme päeva pärast piiramise algust otsustasid tartlased alistuda.
  • Aug 1, 1558

    Venelased piiravad esmakordselt Paidet

    Linnuses oli Balthasar Rusoowi teatel noor linnuseülem Caspar von Oldenbockum, kes linnust edukalt venelaste eest kaitses, lüües nad linnusemüüride alt suurte kaotustega tagasi.
  • Oct 1, 1558

    Ordu vastulöögi katse

    1. aasta sügisel toimus Liivimaa ordus oluline orientatsioonimuutus, kui koadjuutoriks (ordumeistri abiliseks) valiti Viljandi komtuur Gotthard Kettler. Kui venelaste rünnakud olid vaibunud, prooviti vähemalt osa kaotatust tagasi saada. Peamiseks eesmärgiks otsustati sealjuures seada Tartu tagasivallutamine. Kõigepealt saabusid ordu väed Rõngu linnuse alla. Venelased kaitsesid seda küll ägedalt, kuid ordu suutis selle siiski vallutada. Tartu piiramisest otsustati aga jõupuudusel loobuda.
  • May 12, 1559

    Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale.

  • Aug 31, 1559

    Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

    1. aasta hilissuvel otsustasid uueks ordumeistriks saanud Poola-meelne Gotthard Kettler ja Riia peapiiskop Wilhelm paluda senisest tungivamalt abi Poola-Leedult ja vajadusel anda endid ka kuningas Sigismund II Augusti protektoraadi alla
    2. augustil sõlmis Sigismund kaitselepingu orduga, 15. septembril aga peapiiskopiga. Lepingu kohaselt läksid ka mitmed Väina (Daugava) jõe äärsed linnused Poola sõjaväe käsutusse, kuid reaalset sõjalist abi ei saanud liivimaalased ka seekord.
  • Oct 1, 1559

    Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda

    1. aasta lõpus püüdsid liivimaalased viimast korda haarata sõjas initsiatiivi, kui nende väed ordumeister Kettleri ja Riia peapiiskopi koadjuutori Christophi juhtimisel siirdusid taas Tartu piiskopkonna alale. Väikestes kokkupõrgetes suudeti venelasi küll võita, kuid Tartu piiramiseni ei jõutud ka seekord, sest Kettler ja Christoph läksid omavahel tülli. Nõnda lõppes liivimaalaste viimane ründeüritus.
  • Aug 2, 1560

    Härgmäe lahing

    Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi vs kuni 10 000-meheline venelaste vägi
    Ordu ei teadnud ilmselt, palju venelasi neil vastas on, ja püüdis neid purustada. Peagi piirati orduväed aga sisse ja sunniti alistuma. Kõige suurem hoop ordule oligi see, et ta kaotas suure osa oma juhtkonnast; sealhulgas palju neist, kes tahtsid ordut säilitada.
  • Aug 21, 1560

    Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal

    Vene vägedes, mis Viljandit piirama asusid, oli väidetavalt 40 000 meest, tõenäoliselt küll vähemalt kaks korda vähem. Igal juhul oli nende ülekaal tohutu ja pärast seda, kui 11. augustil algas linna pommitamine, panid nad selle ka maksma. Enamik linnast langes tuleroaks ning venelased vallutasid selle.
    Vene võimu ajal sai Viljandi linnuse valitsejaks Aleksei Adašev, kes oli Ivan Julma üks olulisemaid nõuandjaid. Linna asus elama suur hulk venelasi, kes pidasid seal kõrtsi ja kasvatama aedvilju.
  • Sep 1, 1560

    Venelased piiravad uuesti Paidet

    Kuna juulis esimesel piiramiskatsel polnud tulemusi siis ilmusid venelased septembris linna alla juba hoopis paremini ette valmistatult: seekord olid neil kaasas suured piiramissuurtükid.
    Paidelased said venelaste piiramisest lahti nii, et Oldenbockum olevat teeselnud allaandmist. Seepeale kogunenud suur venelaste salk linnuse väravate ette, mille pihta anti kogutuld. Hukkus mitusada venelast, misjärel teised piiramise lõpetasid ja Paide alt lahkusid.
  • Sep 1, 1560

    Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

    Talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta, sattusid raskesse olukorda. Nõnda puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Talupojad valisid endale kuningaks ühe sepa, keda nad vankril sõidutasid ja kaks kübarat koos nendest läbi torgatud okstega krooniks pähe panid.
  • Jun 4, 1561

    Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

    Pärast läbirääkimisi Rootsi uue kuninga Erik XIV-ga otsustasidki rüütelkond ja linn end tema kätte usaldada. Rootsi elas Venemaaga ka rahus ja nõnda lootsid tallinlased vahepeal soikunud Venemaa-kaubandust uuesti jätkata. 4. juunil alistus rüütelkond, 6. juunil Tallinn ametlikult Rootsi võimule.
  • Jan 1, 1562

    Rootslased vallutavad Paide

    1. aastal jõudsid rootslased Paide alla, mille piiramine kestis aga pikka aega. Rootslased pommitasid linnust küll ägedalt ja korraldasid tormijookse, kuid edutult. Alles kahe kuu möödudes, kui Poola sõjasalka kimbutas nälg ja abi ei olnud loota, alistusid nad ning Paide linnus ja linn läksid rootslaste kätte.
  • Period: Jan 1, 1563 to Jan 1, 1570

    Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal

    1563.a oli Liivimaal tekkinud konflikt Pol ja Rootsi vahel, sest viimane ähvardas hõivata poolakate valduseid P-Lätis. Samal ajal puhkes sõda ka Tan ja Rootsi vahel, seda kaubanduslike vastuolude tõttu. Eestis vallutati Läänemaa ja pool Saaremaast.
    Pööre toimus 1568.a, kui Rootsi troonile tõusis Pol-sõbralik Johan III. 1570.a sõlmis Johan rahu Taaniga. See ei meeldinud Venemaale kuna eelmine valitseja oli sõjalise abi eest lubanud P-Eestit. Nõnda oli pärast sõda kohe puhkemas Vene-Rootsi sõda.
  • Jan 1, 1570

    Magnusest saab Ivan Julma vasall

    Magnusest saab Ivan Julma vasall
    1. aasta mais jõudis hertsog Magnus Moskvasse, kus ta kihlati algul Ivani sugulase Jevfimija, kui too aga suri, siis Jevfimija õe Mariaga. Lisaks sõlmiti Magnuse ja Ivani vahel leping, millega hertsogist sai tsaari vasall ja "Liivimaa kuningas".
    http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2220&layer=163&lang=est#2220
  • Period: Aug 21, 1570 to Mar 16, 1571

    Venelased piiravad esimest korda Tallinna

    Kui hertsog Magnusest oli saanud Ivan Julma vasall ja "Liivimaa kuningas", saabus ta kuni 25000-mehelise väe eesotsas Tallinna piirama. See algas 21.aug, kuid et rootslastel oli võimalik mereteed pidi piiratutele pidevalt sõjamoona ning toiduaineid juurde vedada, siis ei suutnud venelased terve talve kestnud piiramise ajal linna tõsisemalt ohustada. Suuremaks ohuks oli tallinlastele puhkenud katkuepideemia. See levis aga ka venelaste laagrisse ja sundis neid 16. märtsil 1571 piiramist lõpetama.
  • Period: Oct 1, 1570 to Mar 1, 1571

    Venelased piiravad kolmandat korda Paidet

    1. aasta sügisel, kui Tallinn oli piiramisrõngasse võetud, saabus väiksem venelaste ja hertsog Magnuse väehulk ka Paide alla. Seda piirati tõsisemalt ilmselt alates oktoobrist, kuid nagu Tallinna puhulgi, ei tehtud ka siin tõsisemat katset seda vallutada. Veidi enne seda, kui venelased Tallinna piiramise lõpetasid, lahkusid nad ka Paide alt, tõenäoliselt märtsis 1571.
  • Jan 1, 1573

    Paide langeb venelaste kätte

    1. aasta lõpus saabus Liivimaale Venemaa vägesid juhatama Ivan Julm isiklikult. Venelased aktiveerusid tuntavalt: juba 1. jaanuaril 1573 langes nende kätte Paide.
    http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2536&layer=163&lang=est#2536
  • Jan 23, 1575

    Venelased piiravad teist korda Tallinna

    1577.a jan saabusid taas suured venelaste väesalgad Tallinna alla, sihiga see lõpuks vallutada. Kuid ka seekord ei õnnestunud neil linnale suuremat kahju teha, kuigi linna ümbrus laastati põhjalikult, sealhulgas hävitati ka Pirita klooster. Märtsis, kui piiramist juhtinud Vene väepealik surma sai lahkusid venelased linna alt. Venelastele valmistas suurt meelehärmi ka Tallina käsitöölistest koosnev väesalk, mida juhtis Ivo Schenkberg ja mis sai kuulsaks mitmete väljasööstudega vastase tagalasse.
  • Jul 9, 1575

    Pärnu langeb venelaste kätte

    1. aastal alustasid venelased pealetungi Poola käes olevate linnuste vastu ning Helme, Härgmäe ja Ruhja langesidki nende kätte.
    2. juulil vallutasid Vene väed ka Poola mõisameestelt Pärnu.
  • Oct 21, 1578

    Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all

    1. oktoobril 1581 võitsid Rootsi-Poola ühendväed Võnnu all venelaste väge ning seejärel langes suur osa Läti alast tagasi Poola kätte, lisaks sellele ka Karksi. Rootsi-Poola edasise koostöö rikkus aga see, et poolakad võtsid kogu sõjasaagi endale. Seetõttu jätkus nende "venelastevastane" võitlus edasipidi eraldi.
  • Sep 1, 1581

    Rootslased vallutavad venelastelt Paide

    Rootslased saabusid sügise hakul Paide alla, asudes seda aktiivselt piirama. Venelased panid siiski aktiivselt vastu ning alistusid alles seejärel, kui olid oma hobused ära söönud. (?)
    Paide vallutamist pidasid rootslased aga niivõrd tähtsaks, et selle auks korraldati Tallinnas pidulik tänujumalateenistus ning lasti suurtükkidest saluuti, kroonik Russowi sõnul olevat nii mõnigi mees aga rõõmust koguni nutnud.
  • Sep 9, 1581

    Rootslased vallutavad Narva

    1. märtsil õnnestus prantsuse päritolu Rootsi väepealik Pontus De la Gardiel vallutada Rakvere, seejärel koondati väed Narva alla. Linnus vallutati tormijooksuga 6. septembril ning kroonikate vältel jäeti linn 24 tunniks rootsi sõdurite kätte röövida ja laastada, nõnda et linnas olevat hukkunud 7000 inimest. Seda on siiski raske uskuda, sest tõenäoliselt nii palju elanikke linnas ei olnudki.
  • Jan 15, 1582

    Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

    Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.
    Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi-Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni 1917. aastani.
  • Pljussa vaherahu sõlmimine Rootsi ja Venemaa vahel

    1583.a sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega lisaks Eestimaale läks rootslaste kätte ka Ingerimaa. Viimast ei suudetud küll kaua enda käes hoida: 1595.a pidid rootslased sellest taas loobuma.
    Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu. Üldiselt rahumeelsed olid rootslaste ja poolakate suhted ka Saaremaad valitsenud taanlastega.
  • Period: to

    Rootsi ja Venemaa sõjategevus

  • Täyssinä rahuleping Venemaa ja Rootsi vahel