-
-
Rahu pikendamise läbirääkimistel nõudis Ivan Julm Tartu Piiskopkonna käest lõivu, üks Riia mark aastas elaniku kohta
-
Sellel aastal laienes Tartu maksu põhimõte kogu Liivimaale.
Lisaks sai sellel aastal täis Tartu maksu maksetähtaeg. Raha polnud. See andis omakorda ajendi kallaletungiks, muidugi kasutas Ivan IV selle võimaluse ära. -
Sõja algus(40 tuhande meheline Vene vägi tungib Tartu) Laastas põhjalikult nii Virumaad kui ka Tartu Piiskopkonda
-
Narva langeb Vene võimu alla, venelased vallutavad Tartu. Piirati ka Paidet
-
Liivi sõda on Vana-Liivimaa ülemvõimu nimel aset leidnud sõjategevus
-
Taani kuninga vahendusel sõlmiti Liivimaa ja Moskva tsaaririigi vahel vaherahu 1. maist kuni 1. novembrini.
-
Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad
-
Gustav Vasa poeg Erik XIV asus troonile
-
Viimane liivimaa ordumeister Gotthard Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kaitse alla.
-
Viljandi langeb Vene võimu alla, Venelased piiravad Paidet. Lisaks toimus ka talupoegade ülestõus.
-
Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule.
Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes -
Rootslased vallutasid 1562. aastal Pärnu ja Padise
-
Taani ja Rootsi vahel toimus aastatel 1563-1570 sõda, mille tagajärjel kaotas Taani Hiiumaa Rootsile.
-
Venelased piiravad Tallinna. Magnusest saab Ivan Julma Vasall.
-
- aastal valiti energiline Stefan Bátory Poola kuningaks
-
Suur Tallinna piiramine venelaste poolt (Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne "Kiek in de kök" sai kõvasti kannatada)
-
Poola alustas sõda Venemaa vastu.
Poolakad vallutasid poolakad Polotski, Velkije Luki, ja Holmi ning piirasid Pihkvat -
Pontus De la Gardie tõi oma väed üle Soome lahe ja vallutas Rakvere. Rootslased vallutasid Narva
-
Vaherahu, mis sõlmiti Poola ja Moskva tsaaririigi vahel, sõlmijateks olid Ivan IV ja Stefan Batory.
-
Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel sõlmiti Pljussa vaherahu.
1583. aastal lõppes Liivi sõda.
