-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimid on leitud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt. -
-
4,5 mld aastat tagasi tekis kuu maa kokkupõrkel taevakehaga. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudest stromatoliitidest on säilinud ka bakterifossiile. -
-
3,8 mld aastat tagasi -
3,5 mld aastat tagasi -
2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus Ediacara elustik. -
-
2,1 mld aastat tagasi -
-
Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Samuti tekkis suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Suurenes planktiliste vetikate hulk. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limuskid. Röövloomadel kujunesid välja jõulised lõuad ja hambad, saakloomadel mineraalne toes või tugev välisskelett. -
-
-
u 535 mln aastat tagasi -
Kestis 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Selle tõttu toimus mereelustiku massiline väljasuremine. -
u 480 mln aastat tagasi -
Kestis 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ja juba ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja maismaad hakkasid asustama ka loomad. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid -
Kestis 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Mitmed kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
u 375 mln aastat tagasi -
u 365 mln aastat tagasi -
Kestis 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puudest tekkisid kivisöelademed. Sel ajastul tekkis võrreldamatul hulgal kivisütt. Maismaale ilmusid roomajad ja osadel putukatel tekkis lennuvõime -
Kestis 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada hiidmandri siseala kuivas kõrbes. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tõttu kadus kuni 95% kõigist Maal olnud liikidest. -
Kestis 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning järjekordse väljasuremise tõttu muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Samuti ilmusid esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
u 225 mln aastat tagasi -
Kestis 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid aegamööda välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
u 200 mln aastat tagasi -
u 150 mln aastat tagasi -
Kestis 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste ja karpidega. Maismaal domineerisid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust, ja selle tõttu hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
u 135 mln aastat tagasi -
u 125 mln aastat tagasi -
u 100 mln aastat tagasi -
u 90 mln aastat tagasi -
Kestis 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Samuti kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
-
u 65 mln aastat tagasi -
u 54 mln aastat tagasi -
u 30 mln aastat tagasi -
Kestis 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima rotid, maod, laululinnud, hiired ja konnad. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased inimlased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima suurelt, mille tõttu toimus mitmeid jäätumisi. Samuti kujunes poolustel jääkate. -
u 3 mln aastat tagasi -
Kestab 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Kvaternaari alguses ilmusid inimese vahetud eelkäijad - Homo perekonna esindajad, kellest arenes välja ka tänapäeva inimene. Paljud imetajad (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliigid (dodo, moa) surid välja. Seda väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
u 1 mln aastat tagasi -
Surid välja mammutid, karvased ninasarvikud ja paljud linnuliigid, kuna kasvas inimese mõju planeedi elustikule ja kliima muutus jahedamaks.