-
-
kestus 4,6 - 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Kröönimaal, kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tihe meteoriidi sadu. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
100000000 aastat tagasi põrkas maa kokku taevakehaga, mille tulemusel moodustus kuu. -
Kestus 4000 - 2500 mld aastat tagasi. Sellel perioodil hakkasid arenema meredes algsed eluvormid. Samuti on sellest perioodist pärit vanimad stormatoliidid, mikroorganismide, seal hulgas tsüano-ning purpurbakterite ja mitmesuguliste vetikate toimel kuijunenud kihilised moodustused.
-
-
kestus 2500 - 542 mld aastat tagasi. Periood mille ajal tekkisid esimesed üherakulised ja mitmerakulised organismid.
-
-
Algas 542 mln aastat tagasi ning kehtib tänapäevani. Fanerosoikumis toimus skeletiga organismide areng.
-
Kestis 542 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Paleosoikumis elu arenes meres ja liikus maismaale. Maismaad katsid suured metsad, millest kujunes kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
-
Kestis 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsium lõppes jääajaga. -
kestis 542 mln kunt 485 mln aastat tagasi. Sel ajal tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Täpsemalt ilmus palju selgrootute rühmi. Samuti toimus meredes suur vetika kasv. -
Kestis umbes 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Vetes kujunesid välja rifid ning seal ujusid primitiivne mereloomastik. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. -
Kestis 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Paljud veekogusid asustanud kalad kasvasid suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni alguses oli maataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed selgroogsed. -
Umbes 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid metsad, kus kasvasidpaljude tänapäeva taimede hiigelsuured eellased. Maismaal elas palju lülijalgseid, osad putukad said lennuvõime. Maismaale ilmusid esimsed roomajad. -
Kestis 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiigmanner Pangaea. Hiidmandri sisekliima oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastik oli suuremas osas roomajad, kes suutsid kõrbes elada. Sel ajal oli palju paljasseemnetaimi. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega maailma ajaloos. -
-
Kestis 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Sel perioodil ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal elasid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja teised imetajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Kestis umbes 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid ehk esikloomalised. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske. Rohkelt kujunesid ja arenesid troopilised metsad. Hiljem hakkas kliima jahenema ning Kujunesid välja rohumaad. -
Kainosoikumis kujunesid tänapäeva ookenid ja mandrid.
-
Kestis umbes 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrid, taimestik ja loomastik omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, erinevad linnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes mis tõi kaasa mitmeid jääaegu. -
Inimeste areng (0.2 mln aastat tagasi) -
Algas 2,5 mln aastat tagasi ning kestab kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid Aafrikas inimese vahetud eellased, kelleevolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Suri välja mitmeid imetajaid nagu mammut, karvane ninasarvik ja linde nagu dodo.