-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne ja sagedased meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkus suure suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.
-
Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. mis on mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Elu maal tekkis 3,8 mld aastat tagasi -
Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
-
2,1 mld aastat tagasi tekkisid esimesed mitmerakulised organismid.
-
Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Kasvas planeedil planktiliste vetikate hulk. Ilmus palju uusi selgrootuid rühmasid. Tekkisid esimesed kalad -
-
-
Kestvus 485 mln kuni 443mln aastat tagasi. soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi, Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, nende hulgas tuhatjalgsed, mereskorpionid ja skorpionid. -
Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ilmusid esimesed metsad ja kahepaiksed. -
Kestvus 359 mln kuni 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kaasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisüelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestvus 300 mln kuni 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Enamus maismaaloomastikust olid roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõões Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kun 95% kõigist liikidest. -
-
Kestvus 250 mln kuni 200 mln aastat tagasi. Ajastu alguses oli elusti liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meres suurenes ammoniitide ja karpide arv. -
Kestvus 200 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused. Peamine väljasuremise põhjus oli meteoriidiplahvatus. -
Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, ilmusid esimesed primaadid. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased homoniidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestvus 2,5 mln kuni 11 tuhat aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid.
