Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala. Oleksiy BK

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus: 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi
    Kivimeid leidub Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast
    Vulkaaniliselt aktiivne sagedase meteoriidisajudega periood
    Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taeva kehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Kestus: 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi
    Meredes arenesid algelised eluvormid
    Ladestutest on pärit vanimad stromatoliidid (kihilised moodustised)
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Kestus: 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi
    Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus
    Toimus mitu suurt jäätumist
    Ilmus nn Ediacara elustik
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestus: 542 mln - 485 mln aastat tagasi
    Kambriumi plahvatus - tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid
    Evolutsiooniline võidurelvastumine
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestus: 485 mln - 443 mln aastat tagasi
    Soojades troopikameredes elas rikkaklik elustik
    Ilmusid esimesed maismaataimed
    Soe kliima, mis kiiresti jahunes ja lõppes jääajaga, mille tõttu alanes ookeanipind, said paljud madalmered kuivaks maismaaks.
    Mereelustiku massiline väljasuremine
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestus: 443 mln - 419 mln aastat tagasi
    Kujunesid käsnade, korralide ja kubivetikate ehitatud riifid
    Taimed jätkasid maismaa asustamist
    Loomad hakkasid asustama maismaad (tuhatjalgsed, skorpionid)
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestus: 419 mln - 359 mln aastat tagasi
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik
    Korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe šelfimerede äärealadel
    Kalad muutusid suureks ning said tippkikjadeks
    Tekkisid esimesed metsad
    Ilmusid esimesed kahepaiksed
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestus: 359 mln - 299 mln aastat tagasi
    Maismaad katsid võimsad metsad
    Üleujutatavatel alades kujunesid kivisöelademed surnud puidust
    Maismaal elas rohkesti lülijalgseid
    Osal puutukatel tekkis lennuvõime
    Maismaale ilmusid esimesed roomajad
  • Permi
    299 BCE

    Permi

    Kestus: 299 mln - 252 mln aastat tagasi
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean
    Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima
    Maaloomastikus olid ülekaaluis roomajad
    Taimestikus suurenes paljaseemnetaimede osakaal
    Meredes suurenes luukalade osakaal
    Suurim väljasuremine
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Kestus: 252 mln - 201 mln aastat tagasi
    Elustik oli liigivaene
    Ilmusid esimesed dinosaurused, kes said peamiseks loomarühmaks maismaal
    Ilmusid esimesed imetajad
    Suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Meosoikum

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestus: 201 mln - 145 mln aastat tagasi
    Ilmusid esimesed linnud, krokodiillid ja kilpkonnad
    Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja plesiosaurusi)
    Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestus: 145 mln - 66 mln aastat tagasi
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökönišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maimaataimestikus
    Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitida ja rudistidega
    Maismaal valitsesid dinosaurused
    Ilmnesid uued imetaja- ja linnuliigid
    Massiline väljasurenemine, mille põhjuseks on meteoriidiplahvatus
    Väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestus: 66 mln - 23 mln aastat tagasi
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon
    Ilmusid esimesed primaadid
    Kliima oli soe ja niiske, aga jahenes,
    Valdavaks muutusid heitlehelised taimed
    Kujunesid ulatuslikud rohumaad (preeriad ja savannid), mis asendasid seniseid metsi
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestus: 23 mln - 2,5 aastat tagasi
    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme
    Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired
    Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud
    Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimese eellased)
    Korduvad jäätumid kliima pärast.
    Poolustel kujunes jääkate
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kestus: 2,5 mln aastat tagasi - praegune aeg
    Ilmusid inimese vahetud eellased (perekond Homo esindajad)
    On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike