-
Saksa väed marssisid Austria riiki ning liitsid selle piirkonna Saksamaaga.
-
Briti peaministro Neville Chamberlain'i eestvedamisel sõlmitud leping(Inglis-,Prantsus-,Saksamaa ja Itaalia), mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa, riik ise säilitas puutumatuse.
-
Pakt Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mille kohaselt lubati üksteist mitte rünnata 10 aastalisel perioodil. Lisaprotikollina jagati ära Ida-Euroopa: Saksamaale pool Poola territooriumist, NSVL ( 1/2 Poolast, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Bessaraabia).
-
Saksamaa viib väed Poola, lootes kiiret võitu enne kui Lääneriigid suudavad oma väed mobiliseerida
-
-
Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaa vastu. Tegelikku sõjategevust Saksamaa vastu veel polnd.
-
Põhjusi, miks NSVL viivitas sõtta astumisega on palju, kui populaarsem on, et NSV Liidu juht, Stalin, ei saanud lubada sõda kahel rindel ning ootas, et jaapanlased allkirjastaksid rahulepingu Mandzuuria rindel. 15, septembril jõudis sõnum, et rahu on sõlmitud, 16. anti käsk viia väed Poolasse ning 17. kuupäevaks olid NSVL tankid üle Poola riigipiiri.
-
- aasta lõpus, saades innustust Saksamaa edust, ründas NSVL Soomet - konflikt on tuntud Talvesõja all. Soomel oli vähem mehi,varustust,sõjatehnikat kui vastastel. NSVL kaotas hulgaliselt mehi ja lahinguid oskamatute ohvitseride pärast, kõik kes pärast välja vahetati.
-
Rünnakuga loodeti tuua välja Prantususe-Inglise põhijõud ning hävitada need ühe kiire hoobiga. Belgia ja Hollandi ründamisel kasutati hulgaliselt langevarjuüksuslasi, mis ootamatult vallutasid riigikindlused.
-
Soomlased võtsid säilitades oma iseseisvuse, kuid kaotades enamus oma globaalsest mõjust ja neljandiku oma armeest
-
Saksa laevastiku vabamaks liikumiseks oli tarvis vallutada Norra ja Taani. 9.aprillil hõivati Taani vastupanuta. Norras peeti ägedat vastupanu, mis tõttu sai kuningperekond riigist lahkuda, Põhja- Norras tegutsenud Inglise-Prantsuse dessanltased pidasid sakslastega lahinguid 1940.aastani, peale mida nad evakueeriti.
-
Viimased Inglise-Prantsuse dessantüksused evakueeritakse Norrast ning Saksamaa saab kontrolli Norra üle.
-
Prantusmaa ja Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks 2/3 Prantuse aladest Saksamaa okupatsiooni alla ning okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitus eesotsas marssal Petainiga.
-
Esimene Hitleri suurim tagasilöök. Oodati kindlat edu, kuna Luftwaffel oli rohkem ja kogenenumad piloodid. Brittidel oli välja arendatud radar, Saksa poolt okupeeritud alade lendurid ning kodumaa eelis.
-
Suurte kaotuste ja vähese edu tõttu otsustas Hitler lükata Britannia dessant edasi.
-
Kuni selle ajani oli Hitler hoidunud viimaks vägesi Aafrikasse. Kuid HItleri liitlane, Mussolini, oli kaotamas oma Aafrika kolooniaid ning palus Hitleri abi. Hitler lasi moodustada uue Aafrika korpuse, mille eesotsas oli Erwin Rommel. Tagajärjeks oli Briti peamise tugipunkti kokkuvarisemisoht.
-
Korpus loodud Aafrikas sõdimiseks, korpuse eesotsas oli Hitleri lemmikkindral Erwin Rommel
-
Saksa väed ületasid NSVL piir. Väegrupp Nord liikus üle Batlikumi Leningradi peale, väegrupp Mitte piiras sisse ja purustas Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning seejärel liikuma Moskva peale, väegrupp Süd vallutas Ukraina. Lisaks Saksamaale liitusid rünnakus NSVL vastu Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari.
-
Saksa väed ületasid NSVL piir. Väegrupp Nord liikus üle Batlikumi Leningradi peale, väegrupp Mitte piiras sisse ja purustas Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning seejärel liikuma Moskva peale, väegrupp Süd vallutas Ukraina. Lisaks Saksamaale liitusid rünnakus NSVL vastu Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari.
-
-
Kestis 3 aastat (8.september.1941-27.jaanuar1944), mil suri nälga üle 640 000 inimese. II MS üks ohvriterohkemaid aktsioone. Leningradi vallutamisega loodeti saavutada: Balti laevastiku sõjamerebaasid, välistada Leningrad kui vägede võimaliku koondamis- ja vastupealetungiplatsdarmina, kindlustada haavatavad armee tiivad ja ühendada maismaarinne Soome rindega.
-
Suri nälga üle 640 000 inimese. II Maailmasõja üks ohvriterohkemaid aktsioone. Leningradi vallutamisega loodeti saavutada: Balti laevastiku sõjamerebaasid, välistada Leningrad kui vägede võimaliku koondamis- ja vastupealetungiplatsdarmina, kindlustada haavatavad armee tiivad ja ühendada maismaarinne Soome rindega.
-
-
Piirati sisse Saksa 6. armee. Väljamurdime oli võimatu, õhu kaudu varustust ei saanud saata ning kõik katsed murda piiramisrõngast välispoolt nurjusid. Lahingud kestsid 2 kuud ning lõppesid sakslasete kapituleerumisega 2.veebruaril 1943. Saksa armee kaotas 300 000 meest ning tohutult sõjatehnikat.
-
Halva varustuse ja ilmaolude tõttu ei saanud juba väsinud Saksa väed effektiivselt võidelda, tankid, relvad, transport ei töödanud külma tõttu, mis tõttu oli sakslastel raske end varustada. Algsest ehamtusest toibunud venelased , kel oli rohkem mehi ja parem varustus, surusid saksa väed tagasi.
-
Rünnak toimus 7.detsembril ning pidi olema hoiatuseks, et ameeriklased ei sekkuks Jaapani impeeriumi tegemisetesse. Tulemus oli hoopis vastupidine, peale rünnakut astus Ameerika sõtta ning kindlustas Lääneriikide võidu.
-
- aastal Roosvelti ja Chuchilli poolt allakirjutatud harta, milles lubati kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus.
-
November1942 läksid Briti väed El-Alameini pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi. Marokos ja Alzeerias maabunud Ühendriikide väed võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisröngasse. Mai 1943 alistuti.
-
Viimsed Saksa-Itaalia väed alistuvad Aafrikas. Sõda Aafrikason lõppenud.
-
Saksamaa ja NSVL.Hitler lootes taas initsiatiiv haarata, tungis 5.juulil 1943 peale Kurski kaarele. Esialgne edu kaasnes suurte kaotustega ning kurnatud Saksa väed löödi kiirelt tagasii.
-
- aastal tehtud järelandmine NSV Liidule. Tunnustati 1941. aasta NSV Liidu piire. Balti riigid jäid Moskva mõju alla.(28.november-1detsember)
-
1.aprill 1944. Plaanis oli ajastada ületõus Nõukogude armee ülestungiga, kuid Stalin ei tunnustanud iseseisvaid üksusi ega tahtnud, et Poola taastaks oma iseseisvuse. Moskva raadio mõistis ülestõusnute liidrid hukka ning Varssav pommitati pilbasteks. 2.oktoobril anti alla
-
-
6.juuni 1944. Lääneriikide sõjajõud maabusid Normandias. Saksa kindralid reageerisid liiga aegalselt, mis tõttu suudeti edasitungi vaid pidurdada. Olulist rolli mängis ka õhuvägi, kus liitlastel oli 11 000 lennukit sakslaste 500-a vastu.
-
- aastal Musta mere ääres. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Loodi Ühenenud Rahvaste Liit (ÜRO). Ida-Euroopa maad jäid Moskva meelevalda ning määrati okupatsioonid Saksamaal. (4-11. veebruar)
-
8.mai 1945, kirjutati Berliini lähedal Karlshorstis alla Saksamaa täielikule kapituleerumisele. II Maailmasõda oli Euroopas lõppenud.
-
17.juuli- 2. august 1945, Potsdami võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa loovutamine NSV Liidule ja Saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. Saksamaa jagati neljaks: Briti, Prantusmaa, NSV Liidu ja USA vahel. Määrati kindlaks Saksamaa reparatsioonimakse tasumise kord ja NSVL lubas minna sõtta Jaapaniga.
-
Sõda jaapanlaste vastu osutus liiga ohvriterohkeks ning kõik katsed panna Jaapanit alistuma olid siiamaani edutud. Säästmaks elusi ning näitamaks oma relvajõudu maailmale kukutas Ameerika kaks aatompommi jaapanlaste tööstus/militaarlinnadele- Hiroshima ja Nagasaki. Hukkus üle 300 000 tsiviili.
-
Sõda jaapanlaste vastu osutus liiga ohvriterohkeks ning kõik katsed panna Jaapanit alistuma olid siiamaani edutud. Säästmaks elusi ning näitamaks oma relvajõudu maailmale kukutas Ameerika kaks aatompommi jaapanlaste tööstus/militaarlinnadele- Hiroshima ja Nagasaki. Hukkus üle 300 000 tsiviili. Peatselt Jaapan kirjutas alla Jaapani tingimuteta kapitulatsiooni aktile (2.sepember 1945).
