-
Aprillis alustati Narva pommitamist, 11. mail puhkes seal tulekahju ja kaitsjad pidid koos kodanikega taanduma. Seejärel otsustati alistuda.
-
Tartu alistus vaid nädal peale pommitamise alustamist ja võttis vastu alistumistingimused. ellega lõppes Tartu piiskopkonna eksistents.
-
Vana Liivimaa tahtis ka ise venelastele vastu hakata, Kettler üritas leida raha ja sõjaväge.
-
Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu.
-
Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle Magnusele. Magnus üritas enda alla saada venelastest alles jäänud alasid, see aga viis ta riidu orduga ja vend Frederik kutsus ta tagasi.
-
Lääne- ja Harjumaa talupojad alustasid ülestõusu, põletades mõisaid ja tappes aadlike. Koluvere lossi alla varjunud aadlikud aga lõid nad laiali. Mõned üksikud salgad jätkasid peale seda veel 1561. aastani.
-
Venemaa ründas Valga piirkonda. 2. augustil toimus Härgmäel viimane Liivi ordu välilahing. Vallutati Viljandi linnus ja rüüstati kogu Eestit kuni Tallinnani.
-
Liivimaa aadel, Liivi ordu meister ja Riia peapiiskop alistusid. See kinnitati lõplikult 1562. aastal Riias.
-
Magnus tuli sõjalaevadega Saaremaale. Saare-Lääne piiskopkond lakkas olemast ja see liideti Taaniga.
-
Rootsis võimule tulnud kuningas Erik XIV tegi Tallinnale ettepaneku Rootsile alistuda. Alguses ei tahtnud poolakad Toompea lossist loobuda, kuid peale pommitamist anti see siiski Rootsile üle.
-
Sõda Taanlaste ja Rootslaste vahel, mis suuri muutusi ei toonud. 1570. aastal sõlmiti vaherahu. Rootsi tõusis suurvõimuks ja Taani hakkas hoidma tagaplaanile.
-
Mõisamehed vallutasid rootslastele vastu hakates äkkrünnakuga Pärnu ja andsid selle Poolale.
-
Magnus ilmus Vene vägede eesotsas Tallinna. Detsembris algas tugevam pommitamine ja Tallinnas levis ka katk. Siiski pidas see vastu ja Magnus taandus. Lõppes ka Liivimaa kuningriik.
-
Ivan Julm tuli vägedega 1572. aasta lõpul ise Eestisse. Ta vallutas Paide ja rüüstas Vana-Liivimaad põhjalikult. Isegi peale rootslastelt lüüa saamist vallutasid nad aja jooksul kogu Eesti, v.a Tallinna.
-
Talupojad moodustasid enda kaitseks väesalgad. Rootsi aitas neile kaasa. Padise kandis õnnestus neil retk tatarlaste vastu ja Tallinn võttis nad enda teenistusse. Ivo Schenkenberg määrati ülemaks.
-
Ta otsustas Venemaa rünnakud lõpetada ja alustas aktiivset sõjategevust.
-
Ivan Julm üritas Tallinnat vallutada, kuid see osutas head vastupanu ja Ivan pidi taanduma.
-
Rootsi vallutas ootamatult Rakvere ja muid väiksemaid linnuseid. Eriti oluline oli Narva vallutamine, millega löödi Venemaa Eestist välja. Pealetungi jätkati ka veen Ingerimaale.
-
Peale poolakate Vene alade vallutamist sõlmisid Ivan Julm ja Stefan Batory vaherahu.
-
Venemaa ja Rootsi sõlmisid vaherahu, see andis Lääne- ja Põhja-Eesti rootslastele. Liivi sõda lõppes.
-
Sõltus Moskvast, kuningaks sai vennaga tülli läinud Magnus ja pealinnaks Põltsamaa.
