-
Vanimad teadeolevad inimasutus jäljed Eesti alal on umbes 9000 aastast eKr. See on väga tähtis, sest need olid esimesed inimesed, kes asustasid elama Eesti aladel ja on meie riigi esivanemad.
-
Teadeolev kaart, kus Tallinnat märgiti oli maailmakaardil Tabula Rogerian aaraablase Al-Idrīsī poolt, nimega qlwry või flwry. See oli väga tähtis, sest see andis teada, millal oli Tallinn asutatud ja näitas teistele kaardilugejatele, et on olemas suurlinn Tallinn.
-
Toimus ristisõda, kus Rooma paavstide Mõõgavendade org ründas Liivimaad, mille eestlased kaotasid. Tagajärjeks pidid eestlased võitma katoliku usu vastu. Nad teenisid sellest ajast saati Rooma paavsti, kes toetas Eestimaad.
-
Tallinnas kehtestati Lübecki õigus. Sellega vabanes Tallinn feodaalide võimu alt.
-
Ülestõusus tõusid ülesse eesti talupojad Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal Taani ja Liivi ordu vastu. Ülestõusus suri palju sakslasi-aadklike, talupoegi ja põletati mõisu. See on tähtis sündmus, sest see mõjutas Eestit suurelt.
-
Sellel sündmusel toimus sõda, kus prooviti Liivimaad ära vallutada. Osa võtsid Liivimaa, Rootsi, Taani, Venemaa ja Rzeczpospolita. Tulemuseks oli Liivimaa alade jagamine Rootsi, Taani ja Rzeczpospolita vahel. See on tähtis sündmus, sest see sõda otsustas Eesti tuleviku üle.
-
Ülikool asutati Rootsi ajal Gustav II Adolfi poolt. Ülikool oli väga tähtis Eestile, sest enne seda pidid eesti elanikud välismaale õppima minema, kui nad kõtgharidust tahtsid saada, aga nüüd ei pea.
-
Põhjasõjas rünnati eesti alasid, mida Rootsi valitses. Sõjas võtsid osa Rootsi, Venemaa, Taani, Saksimaa ja Rzeczpospolita. Sõja lõpuks kaotas Rootsi eesti alad Venemaa kätte. See oli tähtis sündmus, sest pärast sõda muutus Eesti võimukorraldus.
-
Talupoegadele anti järk-järgult õiguseid juurde. Kogu maa tunnistati mõisniku omaks. Teotöö talupoegadel ikka jätkus. See oli tähtis, sest andis eesti rahvale vabadust.
-
Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg, tekitati ühtsustunnet, mille keskmeks oli enese eestlaseks tunnistamine.Hakkasid tärkama haritlased ja erinevad kogukonnad
-
Idee peamine algataja oli Johann Voldemar Jannsen, mis toimus Tartus. Üldlaulupeol lauldakse eesti laule koos. See on tähtis traditsioon Eestis, mis ühendab eesti rahvast ja näitab meie saavutusi. Üldlaulupidu toimub iga 5 aasta tagant suvel.
-
Esimesest maailmasõjast võttis palju eestlasi osa. See sündmus mõjutas tohutult Eestit. Sõda jõudis eesti aladele 1917.
-
Toimus Venemaal, kus kukkutati Nikolai II võimult. Venemaa riigis tekkis kokkuvarisemine. See on tähtis sündmus, sest see mõjutas ka Eestit. See andis Eestile võimaluse vabaks saada.
-
1918 kuulutas Eestimaa Päästekomitee Pärnus Eesti riigi välja, mida nad algselt hakkasid juhtima. Pärast tuli esimeseks presidendiks Konstantin Päts. See on tähtis sündmus, sest siis sündis Eesti riik, mis püsib siiamaani.
-
Vabadussõjas ründas Nõukogude Venemaa Eestit ning proovis võtta Eesti alad enda kontrolli alla tagasi. Sõjast võtsid osa väga suur osa eesti rahvast. Samuti toetasid teised riigid Eestit. Sõda lõppes Tartu rahu sõlmimisega 02.02.1920 Nõukogude Venemaaga.
-
Riigipöördeks nimetakase 1934 aprilli, kui Laidoner ning ajutine riigivanema kohusetäitja Päts lasid arreteerida konkureerivat neljandat kandidaati toetanud vabadussõjalaste mitusada juhti ning aktivisti. See oli tähtis sündmus, sest sel ajal riigipööret peetakse Eesti Vabariigi demokraatliku järjepidevuse hävitamiseks ning sisenemiseks Pätsi autoritaarvõimu ajastusse.
-
Sündmus oli Eesti ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teisel maailmasõjal. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt. Pärast lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", kus kuulutati riik Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning paludi liituda NSV liiduga. See on tähtis aeg, sest selle sündmuse tõttu muutus Eesti riigikorraldus mõneks aastakümneks.
-
Saksamaa vallutas ja kontrollis relvajõudude poolt Eesti alasid.
-
Eestist sai Nõukogude liiduvabariik. Eesti riigikord muutus ning see kestis 40 aastat enne Eesti iseseisvumist. Elu oli palju teistsugusem. Toimus külm sõda
-
Laevaliin oli algselt avatud 1900-1940. 17. märtsil 1965 avati uuesti laevaliin soome presidenti soovil. Eesti ja Soome liiniks tuli uus laev "Vanamuine". See oli tähtis, sest see soojendas suhteid nõukogude Eesti ja Soome vahel.
-
Hirvepargi miiting oli Tallinnas Hirvepargis toimunud esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis, mille eesmärgiks oli nõuda avalikult Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. See oli tähtis sündmus, sest see oli esimene rahva omaalgatuslik protest riigi võimu vastu, mis oli esimene samm Eesti taasiseseisvumisele.
-
Balti kett oli Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet
-
Eesti taasiseseisvumine oli Eesti Vabariigi taastamine Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest. See oli tähtis sündmus, sest see muutis eesti riigikorraldust.